80 000 hukkunud linnupoega aastas: loomakaitsjad nõuavad pesitsusrahust kinni pidamist

Metsalindude arvukus väheneb alates 1983. aastast igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.

Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eesti Ornitoloogiaühing nõudnud 1999. aastast alates ning põhjaliku metsalindude pesitsusfenoloogia analüüsi tulemusel leidnud, et lindude pesitsusperiood Eesti aladel kestab väheste eranditega 15. märtsist kuni 31. augustini. Ühingu juhataja on öelnud, et just sel perioodil tuleb pesitsusrahu pidada kõikidel kaitsealadel. Kompromiss, mis säästaks majandatavates metsades suure osa pesitsevaid liike, on raiekeeld 1. aprillist kuni 31. juulini.

2009. aastal võttis Eesti vastu Euroopa Liidu loodusdirektiivi. Selle tulemusel lisati Eesti looduskaitseseadusse klausel, et linnupesade ja munade tahtlik hävitamine on keelatud. Järgnevate aastate jooksul on aga kahjuks selgunud, et kuigi metsaraie on tahtlikult juhitav tegevus, pole selle tegevuse käigus linnupesade hävitamine riigi silmis tahtlik hävitamine olnud. Kuid siis tuli 2021. aastal Euroopa Kohtust otsus, et metsaraie lindude pesitsusperioodil siiski on nende pesade tahtlik hävitamine, sest metsaomanikud on teadlikud, et linnud metsades pesitsevad. Tol aastal peatas Keskkonnaamet raietegevust pärast kaebuste saamist ja raiealal lindude pesitsuse kindlaks tegemist.

Sellele järgneval aastal töötas keskkonnaamet koos keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi (rahvakeeli valgusfoori), mis tugines puistu kasvukohatüübile ja vanusele ja grupeeris metsaeraldised ning hindas kevadsuvise raie mõju linnustikule selle järgi, kui linnurohke mets on. Metsaomanikud said metsaportaali avaneb uues vahekaardis sisse logides ka oma metsa kohta infot vaadata. Prioriteediks olid vanemad metsad, kus lindude eeldatav pesitsustihedus on suurem, kuid sellega seoses anti nö lindude tapmise luba metsadesse, kus on hõredam lindude pesitsustihedus. Sel aastal jätkab keskkonnaamet kahjuks sama süsteemiga, mis varem loodud sai.

Loomus loodab, et uus Riigikogu koosseis kirjutab pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse sisse ja loob sellega õigusselguse inimestele ning rahu pesitsemiseks lindudele. Keskkonnaameti väljastatud metsateatistele pesitsusaegne raiekeeld peale märkides on ka võimalik probleem lahendada, kuid viimast on nii keskkonnaministeerium kui keskkonnaamet siiani keeldunud tegemast.

Pesitsusrahu on läbi aastate nõudnud ka teised ühendused, aastal 2021 algatas Päästame Eesti Metsad MTÜ rahvaalgatuse “Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!”, millele kirjutas alla 5507 inimest ja liitus 46 vabaühendust, nende hulgas ka Loomus. Seejuures näitas Turu-uuringute AS uuring, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest.