Rebenegu või vats! Hunt suudab korraga nahka panna hämmastava toidukoguse

Hundid suudavad korraga nahka pista umbes 25 protsenti oma kehakaalust, jagab veebilehekülg Hunt - Eesti rahvusloom.

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatult palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne ehk kunagi ei tea, millal järgmisena süüa saab ning näljaperioodid võivad olla üpris pikad, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et

1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning

2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats, kui hüva rooga üle jääb!

Söömaajal hundid end tagasi ei hoia. Selle asemel vitsutavad nad võimalikult kiiresti võimalikult palju toitu keresse. Teadaolevalt kõige rohkem on hundi maos dokumenteeritud 10 kg (22 lbs) toitu! Hundid suudavad korraga nahka pista umbes 25% oma kehakaalust! Pole siis ime, et peale niisugust suuremat einet näevad kriimsilmad välja kui õhupallid (või lõpujärgus tiined) ning vajavad pikka leiba luusse laskmist. Kusjuures ka siin on omad riskid - ennast täis söönud hundid on ohuallikate (sh võõraste huntide) eest põgenemisel kaunis aeglased ning seetõttu haavatavad.

Tõsi, kutsikahooajal on enese triiki täis söömise üks põhjustest toidu transportimine pesapaika, et see siis soojendatuna ja poolseedituna kutsikatele serveerida. Pealegi on ju märksa efektiivsem transportida 10 kg toitu kõhus ja võtta veel miskit hambusse, kui proovida kõike lõugade vahele haarata. Samas vitsutavad hundid nõnda isukalt ka kutsikahooajaväliselt.

Peamiseks põhjuseks säärasele aplusele on konkurents. Seda mitte ainult oma karja liikmete vahel, vaid ka teiste huviliste poolt avaldatuna. Huntide murtud saakloomadest saavad ju söönuks paljud liigid, alates karudest ja rebastest, lõpetades röövlindude ja raipesööjatega. Kusjuures linde, sh ronkasid ei tasu alahinnata.

Vaatamata oma väiksele kasvule, suudavad hundilinnud ehk rongad oma koerlastest sõprade vara kallal üsna kiire hävitustöö teha. Ühes teadusuuringus raporteeriti, et üks ronk suudab ühe päeva jooksul süüa või peita 0.5–2 kg toitu! Veel ühes uuringus märgiti, et rongad eemaldasid ühe päevaga huntide murtud saakloomalt 37 kg toitu. Ka 43 kg toidu ärandamist päevas pole ronkadele üle jõu käivaks peetud, kuid loomulikult sõltub see lindude arvust, saaklooma suurusest, korjuse juures olevate huntide arvust ja muudest faktoritest.

Igal juhul on selge, et kuigi rongad aitavad huntidel veel avastamata loomakorjuseid või vigastatud saakloomi leida (neil on seejuures ka omakasu mängus, sest hundid n-ö avavad neile saaklooma korjuse), siis kujutavad need väikesed linnud endast metsasanitaridele ka päris tõsiseid toidukonkurente.

Statistika panid kokku Voyageurs Wolf Project hundiuurijad, kes kasutasid järgmiseid allikaid:

Peterson and Ciucci. 2003. The wolf as a carnivore. In Wolves: Behavior, Ecology, and Conservation.

Vucetich et al. 2004. Raven scavenging favors group foraging in wolves. Animal Behavior.

Henrich and Pepper. 1999. Influence of competitors on caching behavior in the common raven. Animal Behavior.

Kaczensky et al. 2005. Effect of raven scavenging on the kill rates of wolf packs. Wildlife Biology.