Petitsiooni algatajate sõnul on kaitsealade lageraiumine nii ebaloogiline tegevus, et siiani on inimesi, kes üldse ei suudagi seda uskuda. Algatajate tähelepanu on muuhulgas pälvinud Punase nimestiku (2018) andmetel Eestis välja surnud 38 peamiselt metsas elanud liiki ja tõik, et haudelinnustiku riikliku seire andmetel on Eesti metsalindude arvukus kiires languses ja perioodil 1983-2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. “Hoolimata sellest kui kummaliselt ka üleskutse #kaitsealadkaitsealla ei mõju, tuleb arvestada reaalset olukorda ja rääkida asjadest nii nagu nad on,” leiavad algatajad.

Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiirangute leevendamine on toonud meid olukorda, et Eesti kaitsealasid raiutakse lagedaks seaduslikult. Eelmise aasta Riigikontrolli audit selgitas, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus ei taga kaitstavate metsade väärtuste hoidmist ja säilimist, sest see ei välista uuendusraieid (sh lageraieid). Metsaekspert Liis Kuresoo on sõnastanud, et riigi enda andmete põhjal, mida võtab kokku Keskkonnaagentuur, on saanud selgeks, et metsamaa on üleraie tõttu muutunud perioodil 2016-2021 süsiniku sidujast hoopis süsiniku heitjaks - kliima jahutajast soojendajaks.

Selleks, et kaitsealad, sh rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, Natura 2000 alad ja looduslikud pühapaigad jääksid lagedaks raiumata, tuleb uuendusraied neil aladel ära keelata! Üle 30 keskkonnaorganisatsiooni ja 2252 inimest leiavad, et muutust on vaja – kaitsealad peavad saama päriselt hoitud ja kaitstud peab saama vähemalt 30% elurikkast Eestimaast. Rahvaalgatust saab lugeda ja selle edasist käiku jälgida siin.