Härmatis koos oma õdede-vendade ja ema Auroraga päästeti möödunud aasta novembris ühest vanast saunamajakesest. Kassikesed olid toona veel täiesti metsikud ning pagesid päästjate eest lae alla, kust Pesaleidja vabatahtlikel õnnestus nad suurte pingutustega lõpuks kätte saada.

Kuna tegemist oli veel noorte kassidega, siis leidsid nad endale paari kuu jooksul päris oma kodud. Samuti ka kassipoiss Härmatis, kes pidi päris oma pesa ootama vaid kaks kuud. Arglik, kuid sõbralik vurruline köitis koheselt Veronica tähelepanu. Naine tundis loomas ära pereliikme, kellest oli seni pikalt puudust tuntud. Sisetunnet usaldades otsustas ta, et just Härmatis tuleb tema juurde koju.

Praeguseks on väike sõbrake juba kaks kuud uues kodus ning seda aega ei vahetaks Veronica millegi vastu. „Algselt oli Härmatis väga kartlik ja endassetõmbunud hingeke, kuid samas andis märke ka sellest, et temast võib ühel hetkel inimese parim sõber saada,“ jagab perenaine muljeid. „Viimased kaks kuud on täielikult mõista andnud, et just nii ongi.“

Esimesed päevad uue pererahva juures ei möödunud viperusteta. Uue keskkonnaga kohanemine võtab aega ja ka Härmatis oli alguses veidi segaduses. Näiteks, ei osanud ta esialgu korralikult liivakastis käia ega julgenud maja peal väga ringi liikuda. Probleemid lahenesid ajapikku ja nüüdseks on kassike uue koduga täielikult harjunud.

Härmatis

Praeguseks on Härmatis pererahvale näidanud, milline ta sisimas on. Tegemist on ühe väga mänguhimulise ja ulaka kassipoisiga, kes armastab igale poole ronida. „Ta on meie väike lendorav, kes mööda kraapimispuid või koguni palkseinu ise ringi kolab,“ jutustab Veronica. „Mängust ei saa tal küllalt ei päeval ega ööl.“

Härmatis näitab oma pere vastu üles suurt kiindumust ja armastust. „Kui hommikul ärkame või õhtul töölt saabume, siis on ta kohe platsis ja näitab jalgevahelt läbi lipsates ning kannul püsides, kui väga ta meid igatseb,“ räägib naine heldinult. „Kui voodisse heidame, hüppab Härmatis kohe järele, puksib tugevalt peaga ja vahel poeb ka täitsa kaissu.“

Perekond on praeguseks kassipoisiga täielikult kokku kasvanud ning päevad on alati põnevust täis. Pererahva sõnul toob ta juurde kuhjaga rõõmu, helgust ning siirast armastust. „Aitäh Pesaleidja, et tegelete sellise olulise valdkonnaga ning annate loomadele võimaluse tunda, mida tähendab tingimusteta armastus inimese ja looma vahel!“ lisab Veronica lõpetuseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena