„Kui Marta ühel päeval koolist koju tuleb, pole Miisut kusagil. Pole Marta toas, pole elutoa diivanil ega ka õues. Miisut pole enam ja kurbus on suur. Marta ema ja postiljon Peeter mõtlevad koos välja, kuidas tüdrukut lohutada. Uskuge või ärge uskuge, aga lool on õnnelik lõpp!“ kirjeldab teater koduleheküljel etenduse süžeed.

Tüki autor Anu Tonts üleb end olevat seda meelt, et lisaks toredatele ja lõbusatele lugudele, mida lastele kirjutatakse ja lavastatakse, võiks ja peaks lastega rääkima ka tõsisematest teemadest. „Lapsevanematena me püüame enamasti ilmselt alateadlikult kaitsta lapsi kõige negatiivse ja kurva eest ja kardame neid küsimusi, millele on keeruline vastata. Pahatihti võib nii juhtuda, et kui kardetud sündmus lõpuks juhtub - ja täiskasvanutena me ju teame, et ükskord see juhtub - , siis on laps selleks täiesti ette valmistamata,“ põhjendab ta.