Kaskaadiks nimetatakse ravimite kasutamise süsteemi, kui konkreetse loomaliigi konkreetse näidustuse jaoks ei ole müügiloaga veterinaarravimit parasjagu kätte saada. Et loomale mitte kannatusi põhjustada ning et haigus siiski ravitud saaks, on sellistel juhtudel lubatud kasutada teisi ravimeid nn kaskaadpõhimõtte alusel. Kaskaadi eesmärk on seega, et teatud kindlat skeemi järgides saaks loomale valitud võimalikult tõhus, kuid samal ajal nii loomale kui loomsete saaduste tarbijale võimalikult ohutu ravim.

Esimese valikuna tuleb alati kasutada müügiloaga veterinaarravimit, mis on näidustatud konkreetsele loomaliigile ja konkreetse seisundi/haiguse raviks. Müügiloa tingimustes (ravimi omaduste kokkuvõttes) on täpselt sätestatud, millisel loomaliigil, millistel juhtudel ja kuidas ravimit tuleb kasutada.

Viimase võimalusena on võimalik kasutada kolmandas riigis müügiloa saanud ravimit (välja arvatud vaktsiinid), mis on näidustatud vastavale loomaliigile vastava haiguse raviks. Selline variant, kus loomale ei ole üldse võimalik ravimit leida, on väga erandlik. Enamikel juhtudel on võimalik sobiv ravim leida teisele loomaliigile või selle puudumisel inimesele mõeldud ravimite hulgast.

Põhjendused kaskaadi kasutamiseks on erinevad: ravimite efektiivsus ja ohutus loomadel; veterinaarravimite turuseisu parandamine, uute veterinaarravimite turule toomine, loomade ravi kvaliteedi parandamine jne. Peamine on, et kaskaad võimaldab looma ravida ka olukorras, kus loomaliigile ja diagnoosile vastav ravim puudub või ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadav.

Tuleb mõista, et iga ravimit (sh ka inimestele mõeldud ravimit) peab kasutama vastavalt ravimi omaduse kokkuvõttes toodud juhistele. Kaskaad võimaldab loomaarstil legaalselt teatud juhtudel nendest juhistest mööda minna ja on seetõttu oluline nii loomatervise kui ka loomaheaolu tagamiseks ning looma asjatute kannatuste vältimiseks.

Iga järgneva kaskaadi astme puhul peab arvestama suuremate riskidega. Näiteks humaanravimid, mis võivad olla ka madalama hinnaga, ei ole tingimata loomale sobivad. Kuigi toimeaine võib olla sama mis veterinaarravimil, võidakse veterinaarravimites kasutada mitmeid abiaineid, millel on oluline roll ravimi toimele või looma organismi kaitsmisel toimeaine võimalike kahjulike kõrvaltoimete eest.

Humaanravimite puhul puudub sageli info, kuidas ravim erinevate loomaliikide organismile täpsemalt mõjub, seda eriti pikaajalise ravi korral. Kuna humaanravimid on välja töötatud inimorganismi vajadusi ja eripärasid arvestades, on loomaliigile vastava näidustusega veterinaarravim alati looma jaoks kõige efektiivsem ning ohutum.

Ka annustamisel ning manustamisel on arvestatud inimeste, aga mitte loomade eripäradega – ravimvorm võib olla selline, mida on loomale keeruline manustada või puudub sootuks sobiva tugevusega ravim. Kui inimestele mõeldud ravimit peaks loomale annustama näiteks 1/7 tabletti, siis praktikas ei ole selline tableti jagamine võimalik.

Võrreldes veterinaarravimitega, on humaanravimid sageli madalama hinnaga, mis on tingitud sellest, et nii humaanravimite müük, käive kui ka konkurents turul on kordades suurem (palju rohkem on geneerilisi ehk analoogseid ravimeid). Nende hind on tihti ka riiklikult doteeritud läbi Tervisekassa. Oluline on rõhutada, et soodushind on aga mõeldud ravimi kasutamiseks inimeste ravimiseks. Seetõttu katab loomade ravikulud täies ulatuses looma omanik. Looma võtmine ei ole kohustus, vaid vabatahtlik otsus, kuid kui see otsus teha, peab arvestama ka väljaminekutega sh looma ravikulud.

Loe pikemalt Maablogist!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena