Koer enne autosõitu kohustuslikku veterinaarkontrolli? Riigikogulased hindasid loomaveo eelnõu rumalaks
(16)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad algatuse kohta, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal. Loomaõiguslased leiavad, et tootlikkuse nimel loomade heaolu eirates jäetakse tundevõimeliste olendite elukvaliteet tähelepanuta.
Komisjoni istungil toodi välja, et määruse muutmine mõjutab ennekõike meie loomapidajaid, kes transpordivad põllumajandusloomi riigist välja. Määrusega pakutavatel nõuetel on Eesti asukoha tõttu oluline piirav mõju loomade riigist väljaveole, sealhulgas ekspordile.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on tegu väga rumala eelnõuga. „See on selline laest võetud ja emotsionaalne lähenemine, mille mõju Eesti loomakasvatusele ja toiduainetööstusele ning toiduainete hinnale oleks ebaõiglaselt suur,“ lausus Pakosta.
Ta märkis, et algatusega püütakse Põhjamaad loomavedudest justkui välja lülitada, kuivõrd ettepaneku järgi ei tohi loomi vedada, kui välisõhu temperatuur on alla -5 kraadi. „Panna loomade vedu sõltuma välistemperatuurist, aga mitte näiteks veoki sees olevast temperatuurist, on vastuvõetamatu ning piiraks ebaõiglaselt Eesti loomakasvatajaid.“
Pakosta lisas, et eelnõu tõstaks ilmaasjata ka CO2 jalajälge. „Ettekujutused, justkui tuleks autod teha palju suuremaks, kuna veisel oleks lamades vahvam sõita kui seistes, või nõue läbida koeraga enne autosõitu veterinaarravi autosõidustressi vähendamiseks või ka nõue, et loomade pealelaadimisel peaks alati veterinaararst kõrval seisma – sellised näited kahjuks viitavad, et asi pole üldse läbi mõeldud,“ toonitas Pakosta.
Komisjoni liige Arvo Aller märkis, et kui määrus hakkaks praegusel kujul kehtima, siis saaks Eestist edaspidi eksportida üksnes lambaid ja hobuseid ning kaudselt mõjutaks ekspordi keeld ka piimatootmist, sest 28 protsenti veiste ekspordist moodustab vasikate ja mullikate müük üleskasvatamiseks teistes riikides. „Kui vedajatele seatakse sisse liigipõhiselt kohustuslikud puhkepausid ja loomade veoks on vaja väga spetsiifilist autoparki, siis jääb tõenäoliselt ka vedajaid vähemaks. Igal juhul on siin selge turupiirangu oht,“ rõhutas Aller.
Istungil toodi välja, et loomade kaitset vedamise ajal käsitlev määrus on kehtinud ligi 20 aastat ning see on Euroopa Komisjoni, loomakaitseorganisatsioonide ja Euroopa kodanike hinnangul vananenud. Eesti toetab Euroopa Liidu seatud üldiseid eesmärke ja ühtsete standardite loomist, kuid peab oluliseks, et kehtestatud nõuded tugineksid teadusliku hinnangu soovitustele heaolu parandamiseks, arvestaksid liikmesriigi geograafilisi eripärasid ning oleksid proportsionaalsed. Eesti toetab innovaatiliste digilahenduste kasutuselevõttu nii ettevõtete asjaajamise lihtsustamiseks kui ka loomaheaolu kontrollimiseks ja parandamiseks.
Määrusega ei reguleerita lemmikloomade mitteärilist liikumist, näiteks loomaarsti juures käimist.
Komisjon otsustas Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitada muudetud kujul, rõhutades tõenduspõhisuse olulisust. Mittetõenduspõhiseid loomade heaolu parandamise initsiatiive Eesti ei toeta.
MTÜ Loomus nõustub, et et tegemist on rumala eelnõuga,. „See on praegusel kujul lähtuv vaid tootlikkusest ja tahtest loomade heaolu arvelt võimalikult palju kasumit teenida. Ignoreeritakse tundevõimelist looma, kelle elukvaliteet on täiesti kõrvale jäetud - vähim, mida teha, on elusloomade pikamaa transpordist täielikult loobuda, mitte seda „ilusamaks tuunida,“ sõnas MTÜ Loomus juhatuse liige Anu Tensing. „Määrus ja selle muutmine peab tulenema ennekõike soovist ja vajadusest muuta loomade elutingimusi, mitte inimeste mugavust.“
Ta lisas: „Väljendades muret CO2 jalajälje kasvu pärast tuleb arvestada siiski ka faktidega. Loomakasvatus on tohutult keskkonnakahjulik ja keskkonda reostav tööstus. Toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muutmisel tuleb loomatööstus kaotada või äärmisel juhul seda drastiliselt vähendada. Arutelu loomatööstuse tuleviku ümber peab lähtuma vajadusest tööstusharu vähendada ja jätkusuutlikumate (ja loomasõbralikumat!) tegevussuundade leidmisel. Rääkida aga sellest, kuidas vale asja jätkusuutlikumalt teha, on tagurlik ja näib tööstuse „as usual“ tegevuse jätkamise soovist kantud.“
Loomuse seisukohtadega saab lähemalt tutvuda siin.
