Põdrakasko tagab ulukite jooksuajal suurema turvatunde

Kevadisel jooksuajal satub tavapärasest rohkem suurulukeid maanteedele, põhjustades liiklusohtlikke olukordi ning õnnetusi. Tavapärane liikluskindlustus aga ulukitega kokkupõrkest tekkinud kahjusid ei kata. Coop Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor toob välja, kuidas saab sage maanteedel sõitja ennast ulukikahjude eest kaitsta ning mida kujutab endast põdrakasko.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile edastatakse aastas keskmiselt 3000 teadet sõiduteel hukkunud või vigastatud metsloomade kohta. Vahemikus 2009-2018 toimus Eesti riigiteedel kokku 19 235 õnnetust suurulukitega. Kõige rohkem ehk lausa 82% õnnetustest juhtus metskitsedega. Umbes 9% õnnetustest juhtus põtrade ja 8% metssigadega. Statistika näitab, et kõigist liiklusõnnetusjuhtumitest umbes 6% toimub kokkupõrkel metsloomaga.

Just nendele olukordadele mõelduna on mitmed kindlustusseltsid tulnud välja nii-öelda põdrakasko lisaga liikluskindlustusele. Nagu heal lapsel ikka, on ka sellel lisal mitu nime. Sõltuvalt kindlustusseltsist võib selle lisa leida nime alt Liiklus+, metslooma kasko või eelpoolmainitud põdrakasko.

Kõige lihtsam viis autoomanikuna oma rahakotti kaitsta, on teha sõidukile kaskokindlustus, mis katab tekkinud kahjud enamike õnnetusjuhtumite korral. Kaskokindlustus aitab parklates tekkinud kriimustuste, aga ka tõsisemate liiklusõnnetuste, sh metsloomade tekitatud kahjude korral.

Siiski ei tasu kaskokindlustuse tegemine alati ära. Kui uuemate sõidukite puhul on kaskokindlustus mõistlik ning liisingusse võetud autode puhul sageli nõutud, siis vanemate masinatega pole seis nii lihtne. Peamiselt on see tingitud kas sõiduki kõrgest vanusest või madalast turuhinnast, mistõttu ei ole kaskokindlustuse tegemine rahaliselt otstarbekas, isegi, kui igakuine makse on vaid mõnikümmend eurot.

Kaskokindlustuse puudumine võib kalliks maksma minna eelkõige kevadisel ja suvisel ajal, kui ringi liikuvad suurulukid satuvad autoteele, tekitades ootamatuid liiklusohtlikke olukordi. Kõige aktiivsemalt on ulukid liikvel mais, kui neil on jooksuaeg, ja eriti tähelepanelik tuleb olla hommiku- ja õhtutundidel.

Põdrakaskoga autole vanusepiiranguid pole

Nagu nimigi viitab, on tegemist kaskokindlustuse põhimõttel töötava lisaga liikluskindlustusele, mis võtab autoomanikult ära rahalise vastutuse suurulukiga kokkupõrkel tekkinud kahjudelt. Sarnaselt kaskoga kehtib autoomaniku omavastutus, mis on 200 eurot.

Erinevalt tavalisest kaskokindlustusest, mida ei saa tavaliselt sõlmida üle 15-aastastele masinatele, pole põdrakasko ostmisel mingeid piiranguid sõiduki vanusele.

Samas ei paku seda lisa kõik kindlustusseltsid, mistõttu on hea kasutada kindlustusmaaklerit, kelle kaudu saab kõige parema ülevaate erinevatest liiklus- ja kaskokindlustuste lisadest ning hindadest.

Põdrakaskoga hüvitatakse ootamatult sõiduteele jooksnud suuruluki nagu hundi, karu, ilvese, metssea, punahirve, põdra või metskitse tekitatud kahju kuni 6000 euro ulatuses. Kuigi suurulukite alla liigitub ka hallhüljes, pole autojuhtidel üldiselt nende pärast vaja muretseda ja liiklusõnnetuse tõenäosus on kaduvväike. Liikluskindlustuse hinnale lisandub metslooma kasko lisakaitsega umbes 5 eurot kuus.

Kõige suuremaid kahjusid põhjustavad autodele põdrad, kuna nende kehamass on tunduvalt suurem kui näiteks metskitsedel. Seetõttu jääb keskmine kahju põdraga kokkupõrkel suurusjärku 5000 eurot. Kui eeldada, et näiteks põdrakasko lisa hind liikluskindlustusel on 5 eurot kuus, siis kuluks 83 aastat enne, kui metslooma kaskokindlustus muutuks autoomanikule kallimaks ühe õnnetuse keskmisest remondikulust. Seega on tegemist odava kaitsega, arvestades võimalikke kulusid selle puudumisel.

Sõltumata sellest, millise nimega liikluskindlustuse lisa võtta, kehtib see kaitse ainult suurulukite poolt tekitatud kahju korral. Seega tasub arvestada, et väiksemate loomade, näiteks rebaste, kährikute või jäneste, aga ka koerte ja kasside tekitatud kahjusid see ei kata.

Kuidas auto õnnetuskohast minema saada

Üheks murekohaks peale metsloomaga õnnetusse sattumist on see, kuidas katkine sõiduk remonditöökotta viia. Suurema õnnetuse korral on tõenäoline, et auto omal jõul enam liikuda ei saa, mistõttu peab selle remonti viima puksiiriga.

Kuna puksiiri tellimine pole odav lõbu, jäädes kellaajast ja päevast sõltuvalt vahemikku 50-100 eurot, siis oleks mõistlik põdrakasko juurde valida ka autoabi lisakaitse. See tähendab, et õnnetusse sattunud auto teisaldamise kulu pärast muretsema ei pea, vaid see kuulub juba kindlustuse alla. Samuti aitab autoabi ka teistes olukordades, näiteks, kui rehv läheb sõidu ajal katki või auto aku on tühjaks saanud ning sõiduk enam ei käivitu.

Kui auto on aga igapäevane ja hädavajalik liikumisvahend, oleks hea valida liikluskindlustuse juurde asendusauto võimalus. Nii säilib vabadus liikuda ka oma sõiduki remonttööde ajal.

Uuemate autode puhul, millele on võetud kaskokindlustus, on autoabi ja asendusauto sageli juba kindlustuses automaatselt sees, aga vanematele sõidukitele, millel on vaid liikluskindlustus, tuleb nende võimaluste kasutamiseks soetada juurde lisakaitse.

Maanteedel sõites tuleb olla valmis metsatukast või põllulapilt ootamatult teele hüppavateks ulukiteks ja seda eelkõige kevadise jooksuaja perioodil. Kiire reageerimine aitab ära hoida õnnetuse tagajärgedega tegelemise peavalu. Kuna õnnetused võivad aga juhtuda ka siis, kui oleme omalt poolt teinud kõik nende vältimiseks, tuleks nendega tegelemiseks siiski valmis olla.