Kass ajab koduse valvesüsteemi pidevalt häiresse? Turvasüsteemide spetsialist õpetab valehäireid vältima

Paljudes kodudes on loomad ja järjest enam hangivad inimesed robottolmuimejaid, et oma elu mugavamaks muuta. Kui kodus on valvesüsteem, tuleb arvestada kõigega, mis liigub. Kõik liikuvad objektid andurite tööpiirkonnas, kaasa arvatud loomad, võivad põhjustada valehäireid. Kuidas valehäireid vältida?

Koduloomad on väga aktiivsed. Näiteks kassid ronivad kodus ringi, kaasa arvatud kapi otsa ning muudesse kõrgematesse kohtadesse. Nii võivad nad hõlpsalt liikuda valvesüsteemide andurite ja kaamerate vaatevälja. Mida teha, et sarnastes olukordades ei tekitaks koduloomad valehäireid ning maja või korteri omanik ei peaks kodust eemal viibides muretsema valehäirete pärast, mida põhjustavad pere lemmikud? Foruse turvasüsteemide spetsialist Jarno Dikker annab nõu.

Koduvalvesüsteem sisaldab erinevaid andureid, kaasa arvatud loomaandureid. Need on spetsiaalsed andurid, mis on mõeldud just loomaomanikele. Andurid ei reageeri looma liikumisele. „Tööpõhimõtte seisneb lihtsalt öeldes selles, et andur ei saada välja signaali, kui selle lähedalt möödub väike objekt ehk andur tuvastab, kui suure objektiga on tegemist ning kuidas ta liigub,“ selgitab Dikker.

Kui kodus on robottolmuimeja, võrdub see Dikkeri sõnul koduvalvesüsteemis sisuliselt väiksema koduloomaga – tolmuimeja on samuti liikuv objekt ning võib põhjustada valehäireid. Robottolmuimejaga majapidamised saavad kasutada valehäirete vältimiseks samuti loomaandureid. Küll aga näeb Forus oma praktikas, et robottolmuimejatega on vähem muresid ja valehäireid kui loomadega, sest need liiguvad kindlat trajektoori.

Kui kodus on moodne valvesüsteem, annab see võimaluse mobiiliäpist kodus toimuvat jälgida. Seega on loomaomanike jaoks sellel lisaks veel teine kasutegur. Kui kodus on kaameraga andur, saab läbi äpi jälgida, mis kodus toimub ja mida lemmikloom parasjagu teeb.

Kui suur on siiski tõenäosus, et loomaanduri paigaldamine hoiab ära valehäireid? Jarno Dikker ütleb oma kogemuse põhjal, et suuremate loomade puhul on teinekord vaja tehnikul enne paar korda katsetada, et süsteem töötaks korrektselt. Andurite tundlikkust ei saa täiesti maha keerata – sellisel juhul ei tuvasta see reaalse olukorra puhul inimest. “Pädev hooldustehnik suudab alati kliendile välja pakkuda sobiva lahenduse. Esmane seadistus ei pruugi kohe olukorda lahendada, kuid mõne visiidiga saame reeglina kõik seadistatud nii, nagu vaja,“ kinnitab ta.

Kui peaks juhtuma, et koduloom ajab vaatamata loomaanduritele valvesüsteemi siiski ühel või teisel põhjusel häiresse, on ruumianduritele alternatiiviks veel näiteks erinevad ukse- ja aknaandurid. Need reageerivad klaasipurustusele ning uste ning akende avamisele. See tähendab, et sissetungi korral saadavad spetsiaalsed andurid koheselt turvapartneri juhtimiskeskusesse häiresignaali.

Lisaks koduloomadele ja tolmuimejatele võivad valehäirete põhjustajaks olla veel ventilatsiooniseadmed ning õhksoojuspumbad. Need puhuvad kiirelt ruumi külma või sooja õhku ja võivad ajada valvesüsteemi häiresse. Sellisel juhul tuleb tehnikul vaadata, kuidas andurid ümber tõsta.

Kõige suurem valehäirete põhjustaja on nii kodudes kui ka ärides jätkuvalt valveseadmete hooldamata jätmine.