Katariina (nimi allika palvel muudetud, kuid toimetusele teada) on koeri kasvatanud 15 aastat ja vaktsineerinud puukide vastu korralikult nii ennast kui oma poega. Tema koerad on kandnud puugivastaseid rihmasid ja saanud lisaks turjale manustatavaid tilkasid, mis aga puuke eemal hoida ei suutnud. „Ma pole veterinaar, aga ma oskan näha koerte käitumist, mul on kogemus ja hea instinkt mõistmaks, mis minu koeraga toimub. Me elame minu kogemuste järgi ülevoolavas puukide keskkonnas- Pärnumaal,“ täpsustab ta.

Nimelt hakkas tema seitsmeaastane haski möödunud aasta augustis esikäppa lonkama ja mingit välist põhjust selleks ei paistnud olevat. Enne puugiuputust nende kodukandis oli koer kogu aeg terve olnud. Loomaarsti juures käidi temaga viimasel ajal vaid eesnäärme uuringul. „Kaelarihmad enam ei aidanud, koer oli üleni puuke täis. Raha sai otsa ja perekonna jaoks tulid rasked ajad. Maal elamine muutus minu jaoks õuduseks,“ tunnistab ta.