Kui kurb hetk on käes: tuhastamine aitab karvase sõbra kaotust leevendada

Möödunud aastal tuhastati Tallinna väikeloomade krematooriumis 626 looma - lisaks koertele ja kassidele ka merisigu, küülikuid, hamstreid ja rotte. Leidub loomaomanikke, kes otsustavad lahkunud sõbra tuha urnis mälestusena säilitada, viimasel ajal otsustatakse aga üha enam biolagunevate tuhaurnide kasuks.

„Kremeerimine on keskkonnasõbralikum ja leinajale ka psühholoogiliselt kergem matmisviis,“ arvas Kadrioru pargi kalmistute osakonna juhataja Heiki Kask, kelle sõnul krematooriumi töötajad teevad kõik, et lemmiku kaotanud inimest leinaprotsessis abistada: „Krematooriumi töötajad nõustavad ja abistavad edaspidiste toimingute läbiviimisel. Krematooriumi meeskond koosneb asjatundlikest spetsialistidest, kes mõistavad leinajate raskusi ja pakuvad neile mõistvat suhtumist ja tuge sellel raskel leinaajal. Neil on kogemusi ja oskusi, et tagada, et protseduurid toimuksid sujuvalt ja et iga lemmiku viimane teekond oleks täidetud lugupidamise ja hoolega.“

Kask täpsustas, et töötajad sõidavad vajadusel looma surnukehale koju järele ning valida on individuaalse ja ühistuhastamise vahel. „Kõigepealt peab iga loomaomanik tegema valiku, milline matmisviis oma lahkunud lemmikloomale valida. Kui otsus on lemmikloom kremeerida ehk tuhastada, pöördub loomaomanik Tallinna väikeloomade krematooriumi poole oma lemmiklooma lahkumise osas. Kui klient soovib individuaaltuhastust, siis loomaomanik saab oma lemmiklooma tuha urnis endaga kaasa võtta. Ühistuhastamise korral klient tuhka tagasi ei soovi ja tuhk utiliseeritakse. Klient tuleb peale tuhastamist lemmiklooma tuhaurnile järele,“ selgitas ta.