Me ei aima kunagi ette, mis toob tulevik ja mida saatusel meile varuks on. Härmal polnud aimugi, et ühel päeval loovutatakse ta varjupaika ja see saab tema ajutiseks koduks. Oli ta ju elanud lihtsalt kellegi õuel, kus hea inimene teda oli toitnud.

Kuna õuele kogunes teisigi karvakerasid ja Härma oli emane kasspreili, siis muutus pererahvas murelikuks. Ühest kiisust võib päris lühikese ajaga saada päris palju käpalisi. Härma oli kartlik ja tuppa ta ennast meelitada ei lasknud, sest kohanemine ja usaldus inimeste vastu ei tule üle öö.

Härma on mõnda aega Võru varjupaigas olnud ja tasapisi kohanenud sealse keskkonna ja inimestega. Kõik koos sammuvad vaiksel sammul selles suunas, et ta õpiks inimesi usaldama ja tundma elust rõõmu, et nautida kodusoojust ja hoolitsust. Härma ootab inimest, kes aitaks tal ühiskonnaga kohaneda, sest kannatlik meel viib kindlasti selleni, et temast saab kellelegi väga hea sõber.

Kui soovid Härmaga Varjupaikade MTÜ Võru varjupaigas tutvuda, siis täida esmalt sooviavaldus kassi profiilil vajutades „Paku kodu“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena