„Maoomanik võttis meiega ise samal päeval ühendust ning madu sai tagasi koju,“ selgitas Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson. “Keskkonnaametini jõuavad taolised juhtumid harva, kuna enamasti nõuavad need kiiret reageerimist ning teadagi võivad maod mõnel juhul kujutada ohtu ka inimesele. Seetõttu reageerib enamasti madudega seotud juhtumitele esmajoones Päästeamet.“
Ritsoni sõnu pöördutakse pöördutakse riigiinfo telefoni 1247 poole rohkem ikkagi seoses kodumaiste liikidega nagu nastikud ja rästikud, kes on sattunud näiteks elamusse. „Kõige olulisem on neis olukordades säilitada rahu,“ toonitas ta.
Eksootilised lemmikloomad jõuavad Keskkonnaameti hoole alla pigem harva ning enamikel juhtudel on loomad õnnestunud omanikuga uuesti kokku viia. „Üldjuhul ei soovita oma lemmikust ilma jääda ning antakse erinevates sotsiaalmeediagruppides ning mujal märku, et loom on kaduma läinud,“ rääkis loomaabi peaspetsialist. „Juhtudel, kus omanikku ei suudeta leida, pöördume roomajate pidamisega tegeleva loomaaia või -pargi poole, kelle vastutavale hoiule saame vajadusel looma anda.“
