Pesitsusrahu kehtib vaid teoorias? Keskkonnaühendused nõuavad kliimaministrilt looduskaitseseaduse muutmist

Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini

Avaldame kirja täismahus.

Lugupeetud kliimaminister

Viimasel nädalal on tulnud mitmeid murettekitavaid teateid pesitsusrahu aegsetest põhjendamatutest raietest riigimetsas. Soovime, et riik tagaks metsalinnustiku parema kaitse.

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo sattus 6. juunil juhuslikult Mäksa kandi riigimetsas ringi käies peale raietöödele, kuigi praegu on ametlikult pesitsusrahu ja riigimetsas raieid teha ei tohi. Sündmuskohal käis ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg, kes tuvastas raieala ümbruses laulmas ja häälitsemas metsvindi, punarinna, käbliku, mets-lehelinnu, väike-lehelinnu, musträsta, must-kärbsenäpi, lääne-pöialpoisi, puukoristaja ja teistest liikidest linde. Üks metskiuru paar tiirutas ärevalt paigas, kus oli laialt maas raiejäätmeid ning mille alla võis olla jäänud tema pesa.

Samuti leidsid eksperdid alalt kaitsealuseid liike nagu kahelehine käokeel, taiga peenpoorik ja sulgjas õhik – viimased on ka vääriselupaiga indikaatoriks.

Samal päeval, 6. juunil said keskkonnainspektorid sarnase teate ka Nõo kandist Meerilt, kus RMK oli jõudnud juba suurema osa raiest ära teha. Pühapäeval tuvastasid Liis ja Rein Kuresoo seal alal hiireviu sel aastal asustatud pesa, mida seni teada ei olnud. Samuti leiti alalt kaitsealune sammal sulgjas õhik, kes on vääriselupaikade tunnusliik.

Tegemist oli tõeliselt linnurikka metsaga, kus külastushetkel laulsid mustpea-põõsalind, musträstas, laulurästas, käblik, kägu, must-kärbsenäpp, punarind, rasvatihane, puukoristaja, mets-lehelind, võsaraat, metskiur ja metstilder. Raiutud oli valdavalt surnud kuuski. Selline raie ei võimalda üraskirüüstet ära hoida, vastupidi – taoline tegevus võib metsakahjustusi tulevikus oluliselt suurendada. Eeldatavasti ei ole need ainsad raierahu aegsed raied riigimetsas.

RMK on öelnud, et plaanib juunis raiuda 190 hektaril. Vanas kuusemetsas on keskmiselt seitse linnupaari hektari kohta, kuuse-segametsades isegi rohkem, ehk 1330 pesa 190 hektaril. Igas pesas võib olla keskmiselt kuus muna või linnupoega.

Neid numbreid arvesse võttes seab RMK pesitsusajal toimuva raiega ohtu umbes 8000 lindu.Selline tegutsemine on ebaeetiline ja ka ebaseaduslik ning nõuab kohest sekkumist. Lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on looduskaitseseadusega keelatud.

Toodud näidete varal on selge, et üldine keeld ei takista siiski lindude pesitsemise ajal raiet teha ning tehtud kahjusid paraku enam tagasi ei pööra. Seega on oluline seada looduskaitseseadusesse konkreetsed ajalised raiepiirangud, et lindude peamisel pesitsusajal oleksid kõik raied välistatud. Üldine keeld lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise kohta säiliks samuti.

Nõuame looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Teeme ettepaneku parandada ja täiendada looduskaitseseaduse järgmisi paragrahve:

1) paragrahvi 14 täiendada lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. augustini, välja arvatud §17 sätestatud kaitstaval loodusobjektil vajalike tegevuste läbiviimiseks“;

2) paragrahvi 55 täiendada lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade hävitamise ja kahjustamise ning pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise vähendamise eesmärgil on metsaraie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud käesoleva seaduse §14 lõikes 7 sätestatud juhul“.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Ornitoloogiaühing ,Päästame Eesti Metsad MTÜ, SA Eestimaa Looduse Fond,Niilusoo MTÜ, Loomus MTÜ, MTÜ Roheline Pärnumaa, Fridays For Future Eesti, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.