Nelja aasta jooksul Keenias, Samburus ja Amboseli rahvuspargis läbi viidud ning ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldatud uuring hõlmas 470 elevantide omavahelist „kõnet“. Kui teadlased neid salvestusi ette mängisid, reageeris iga elevant oma nimele kas kaaslase poole pöördudes või vastu häälitsedes. Teiste elevantide nime kuuldes reaktsiooni ei järgnenud.

Teadlased täheldasid ka, et nimesid ei kasuta elevandid igas omavahelises suhtluses, kuid nimepidi kutsumine sageneb, kui tegu on loomalastega.

Uuringu autorite sõnul pole niisugune reageerimisviis loomaliikide vahel kuigi sage. Siiski kutsuvad ka delfiinid ja papagoid üksteist kindla nimega, kuid nad teevad seda häälemehhanismi abil, mis jäljendab selle nime omaniku kõneheli. Elevandid seevastu valivad ainulaadse hääitsuse ehk siis kutsutava nime ise välja. See oskus viitab abstraktse mõtlemise võimele.

Nii inimeste kui elevantide suhtlemisoskus on arenenud kümnete miljonite aastate vältel. Sarnaselt inimestele on ka elevandid omavahel seotud perekondlike sidemete ja sotsiaalsete gruppide kaudu.

Lisaks üksteise nimepidi kutsumisele edastavad elevantide omavahelised häälitsused infot nende emotsionaalse seisundi, vanuse ja soo kohta. Ka nägemine, puudutused ja haistmine on meeled, mida elevandid omavahelises suhtluses kasutavad.

Järgmisena loodavad teadlased leida vastuse küsimusele, kas lisaks üksteise nimetamisele märgivad elevandid spetsiaalsete häälitsuste kaudu ka objekte - näiteks toitu, kohti või veekogusid.

Allikas: lasexta.com