ARVAMUS | Tiit Maran: majanduslikke kaalutlusi ei saa seada ettepoole puurikanade heaolust, selle keelab ka seadus

Riigikogu maaelukomisjon tegi möödunud nädalal Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepaneku uurida süvitsi kanade puurivabale pidamisele ülemineku mõjusid. See on suur samm edasi, parandamaks praegu ebanormaalsetes tingimustes peetavate lindude elu. Samas tuleb silmas pidada kaht olulist tegurit - tõhusat järelevalvet ja puurivabadusele üleminekuperioodi pikkust, et kanade kannatused lõpmatuseni ei veniks, kirjutab riigikogu liige Tiit Maran.

Eelmise aasta sügisel avalikustatud puurikanade olukord meie mitmetes farmides mõjus šokina ning sellele järgnenud avalik üleskutse, millel enam kui 20 000 allkirja, algatas riigikogu maaelukomisjonis pika menetluseprotsessi, mis hiljuti lõppes.

Vajadus menetluse järele tuleneb muuhulgas otseselt loomakaitseseaduse sättest § 3, mis kohustab loomapidajat tagama loomale vajalikud elutingimused, ning § 4, mis määratleb selle, mis looma suhtes lubamatu sh „looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu“.