Aed, grill ja koduloom: kuidas oma lemmiku tervisele suvisel ajal mitte karuteenet teha?

Aias on ohte, mis võivad lemmiklooma kahjustada – me ei räägi ainult mürkidest ja väetistest, vaid ka aiapidudest, kus loomale võidakse anda söögiks midagi, mis tekitab vaevusi. Grillihooaeg on juba ammu käes ja peagi saabub jaanipäev, kus pea igas aias süüdatakse grill. Paljud jagavad oma grill-liha koduloomadega mõtlemata, et see võib lemmikule kahjulik olla. Selgitusi, kuidas kaitsta lemmikuid aia ohtude eest, millist liha tohib koduloomadele anda ja kuidas on lood kontidega, jagab dr Marleen Emilie Vilderson NordicVet Loomakliinikust. Lisaks annab loomaarst nõu lemmiku koduse apteegi komplekteerimiseks.

Paljud koerad-kassid elavad majas, mille ümber on aed. Aedades on tarvis kasutada mitmesuguseid väetisi ja mürke (nt sipelga- või teomürk). Mida peab teadma aiapidaja, kelle aias on ka ringi jooksev lemmikloom?

Ideaalis oleks hea kasutada aias loomadele mittemürgiseid vahendeid või mürgiste ainete kasutamisel eraldada piirkond nii, et lemmik sinna ei pääseks. Mürke tuleks kindlasti hoiustada suletud ukse taga ja kõrgemal tasapinnal, samuti peaksid pakendid olema märgistatud. Kasuks tuleb ka see, kui omanik ei jäta looma pikemaks ajaks järelevalveta vabalt aeda jooksma, vaid hoiab teda piiratud alal (eraldi koerte aedikus), kus on mürgiste ainetega kokkupuute võimalus välistatud. Ka väike kogus teomürki võib osutuda saatuslikuks! Samuti tasub olla ettevaatlik erinevate aialilledega, sest enamik neist on mürgised ning nende söömisel võib esineda seedehäireid ning allergilisi reaktsioone – nõrevoolu silmadest, nahaärritust jne. Tõsisematel juhtudel isegi maksa- ja neerupuudulikkust.

Grill-liha jäägu inimestele

Aias käib suviti sage grillimine ja pahatihti jagatakse oma valmistatut lemmikuga. Kas koduloomad tohivad grill-liha süüa?

Üldiselt ei ole soovitatav anda oma lemmikule maitsestatud / marinaadis seisnud liha ehk ükski inimtoiduks mõeldud grill-liha ei ole neile sobilik. Kui tahetakse loomale anda maitsestamata liha, siis võiks seda eelnevalt korralikult kuumtöödelda (keetmine/aurutamine, maitsestamata kujul muidugi), et vähendada nakkustekitajate saamise riski. Lisaks tasub meeles pidada, et kõike tuleb anda mõistlikus koguses, loomad ei vaja vaid proteiini – toit peab olema tasakaalustatud ja kvaliteetne!

Millised on kõige levinumad terviseprobleemid, mis võivad tekkida, kui lemmikloomad grilltoodetega (sh kontidega) liialdavad (muidugi inimeste süül)?

Enamasti võib esineda ägedat oksendamist ja/või kõhulahtisust, kontide puhul eluohtlikku kõhukinnisust või ka verist väljaheidet. Väga tihti oleme kontidest tingitud soolesulgust ja läbivaid haavandeid pidanud kirurgiliselt ravima. Ka liiga rasvasest toidust võib loomal tekkida tervisemuresid, nt pankreatiit. Samuti võivad ebasobivad toidud esile kutsuda erinevaid nahareaktsioone – põletikust (sh väliskõrva) kuni sügeluseni ja silmadest nõrevooluni.

Kontide andmine lemmikule ei ole üldse soovituslik, kuna sellega kaasneb erinevaid riske – hammaste ja suuõõne vigastustest kõhukinnisuseni ning seedekulgla vigastusteni, mille tagajärjed võivad mõnel juhul olla eluohtlikud (nt mao- ja soolerebendid ja sellele järgnev peritoniit ehk kõhukelme põletik). Kui on soov pakkuda lemmikule midagi närimiseks, siis võiks anda näiteks juurvilju (porgand), kui looma seedimine seda kannatab. Soovitusi lemmiklooma hambakivi ennetamiseks mõeldud toodete kohta leiate VOHC kodulehelt.

Lemmiklooma suvine apteek

Millised esmaabivahendid peaksid olema igal lemmikloomaomanikul suveks koju varutud?

Kasulik oleks hoida kodus peamisi haava esmaabi vahendeid, nagu näiteks erinevad sidemed, tutikud, spetsiaalne paberteip ja puhastusvahendid (antiseptik, füsioloogiline lahus, haava loputuslahus), võimalusel ka haavageel, mis soodustab haava paranemist. Omanik peab meeles pidama, et ta ei kahjustaks haava kinni sidudes looma verevarustust, side ei tohiks olla peal rohkem kui 24 tundi. Kui jäse läheb tursesse või koer kasutab seda märkimisväärselt vähem, siis tuleb side kindlasti eemaldada ja minna loomaarsti vastuvõtule. Haavade jms puhul tuleb kasuks ka krae ja/või suukorvi kasutamine, et loom ei saaks vigastatud piirkonda töödelda ja veelgi tugevamini kahjustada. Valu tõttu võivad loomad käituda tavapärasest teistmoodi ja kergemini ärrituda.

Samuti on hea, kui igal loomaomanikul on kodus olemas tema lemmikule mõeldud termomeeter, millega saab lisainformatsiooni looma tervise kohta. Mõõtmine toimub rektaalselt, normaalne temperatuur jääb koertel ja kassidel vahemikku 38–39 kraadi. Peamised loomadele mõeldud probiootikumid ning erinevad nn seedepastad ägeda kõhulahtisuse vastu võiksid samuti olemas olla, et neid seedimise toetamiseks kohe manustada. Oluline on jälgida, et kõik tooted oleksid veel kehtivad.

Kodus võiksid olemas olla ka küünetangid, kas tavalised või tömbi otsaga käärid, puugi eemaldamiseks puugieemaldaja või pintsetid. Omaniku enda kaitseks on soovitatav hoida kodus ka kummikindaid.

Kindlas kohas (nt külmkapi peal või märkmikus) võiksid kirjas olla esmaabikliinikute ja kodukliiniku telefoninumbrid, et ärevas olukorras kiiresti reageerida ja loomakliinikuga konsulteerida. Oluline on jääda rahulikuks ning arvestada, et vigastatud loomad – ka tuttavad loomad – võivad käituda ettearvamatult.

Omanikud peaksid meeles pidama, et kõik ravimid, mida nad ise kasutavad, ei ole loomadele ohutud ning doosid võivad paljuski erineda. Alati konsulteerige enne kasutamist loomaarstiga.

Kui vajate oma lemmikuga abi, siis tasub pöörduda Kristiine keskuse lähedal asuva NordicVet Loomakliiniku poole. Kliinik on avatud esmaspäeviti ja kolmapäeviti 9–19 ja teistel tööpäevadel 9–17. Kliinikuga saab ühendust meiliaadressil [e-mail] või telefonil [phone].

Hoidke NordicVet Loomakliiniku tegemistel silma peal ka Facebookis ja Instagramis.