Jäidki ellu! Peotäis pesakastiga alla kukkunud linnupoegi sai uue võimaluse elada

Kümme mai lõpus pesakastiga puu otsast alla kukkunud sinitihasepoega sirutasid hiljuti tiivad ja lendasid pesast välja. Ilma Eesti metsloomaühingu vabatahtliku abita poleks nad ellu jäänud.

29. mai hilisõhtul avastati Muugal alla kukkunud pesakast, pisikesed sulitud ja alajahtunud sinitihasepojad murul laiali. Teavitaja korjas külmast kanged linnupojad kokku ning sõitis koos abikaasaga kesklinna, Eesti metsloomaühingu vabatahtliku juurde.

Vabatahtlik Kristina istus tükk aega teavitaja autos, külm linnupojakuhi peos, ning proovis välja mõelda parima võimaliku lahenduse. Sellel hetkel polnud isegi teada, mitu poega on elus ja palju neid üldse kokku on.

Nii pisikesi linde on inimesel väga raske rehabiliteerida, kuna pojad vajavad toitmist vähemalt iga poole tunni tagant. Seega lepiti kokku plaan, et vabatahtlik soojendab öö jooksul pojad üles, toidab ning seejärel proovitakse hommikul uue pesakastiga pojad linnuvanematele tagasi anda.

Soojenedes muutusid pojad aktiivseks, said esimese nokatäie ning kõigil käis kõht kenasti läbi. Hommikuks olid kõik pojad elus - kokku oli neid kümme.

Mõned minutid pärast uue pesakasti ülespanekut olid ka ärevad vanemad tagasi. Suur oli loomapäästjate rõõm, kui linnuvanem lõpuks ka kasti sisse läks. Siis hakkas tihe edasi-tagasi voorimine ning mida päev edasi, seda valjemaks läks kastist kostuv kädin.

Paar nädalat hiljem lendasid pojad pesast välja. Kontroll-piilumine kasti andis viimase positiivse elamuse - kast oli täiesti tühi, seega said kõik 10 poega võimaluse suureks kasvada.