Loomapargi peremees Rein Kõiv ei tea täpselt vasika kurba eellugu, ent tõenäoliselt oli tolle ema hukkunud ja vastsündinud loom jäi Valga lähedal omapäi. „Nabanöörgi oli veel küljes, kui ta meile toodi,“ tõdes mees, kelle sõnul põdravasika eest hoolitsemine on täiskohaga töö: „Teda peab viis korda päevas lutitama ja potitama. See tähendab, et kõhtu ja taguotsa tuleb pidevalt märja nuustikuga masseerida, muidu ei tee ta oma hädasid.“

Kõivu sõnul on põdraga siiski lihtsam kui metskitsedega, kelle eest tal aja jooksul samuti hoolitsenud on. Nendel on toidu väljutamine veelgi keerulisem ja massaaži vajavad nad iga kord.

Kui põdravasikas piisavalt tugevaks saab, viib tema tee edasi Lätis asuvasse loomaparki. „Mida kiiremini, seda parem - praegu saab teda veel kongiga autos transportida, ta kaalub paarkümmend kilo ja on meetri kõrgune, aga varsti on ta tavalise auto jaoks liiga suur,“ põhjendas Kõiv.

Ta tunnistas, et metsloomade transport põrkub tihti bürokraatlike asjaajamistega, mis tähendab konsulteerimist erinevate veterinaaride, aga samuti keskkonnaametiga. „Seda vaatamata asjaolule, et elame Läti piirist kümne kilomeetri kaugusel,“ ohkas ta.

Kokku elab Alaveski loomapargis loomi 28st erinevast liigist. Peremees on aastate jooksul aidanud lisaks põdrale ja metskitsele ka kakkusid, karusid, ninakaru ja ilveseid.

Vaata siit, milliste loomadega Alaveskil kohtuda võib.

Alaveski loomapargi ilves

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena