Suvepuhkusele minnes peab tõsiselt kaaluma, kas kass kaasa võtta, jätta koju mõne tuttava/pereliikme hoole alla või viia hoopis lemmikloomade hotelli. Otsus on kassiomaniku teha - tema tunneb oma lemmiklooma ja teab, mis võiks talle parim olla.

On kasse, kes meeleldi käivad omanikuga igal pool kaasas- reisidel, matkamas, aga see on pigem erand ja lemmikloomade hotellis ei pruugi talle üldse meeldida, sest kassidele tekitab kodust väljaspool viibimine suurt stressi. Pigem siis juba kass koju jätta ja paluda kellelgi vähemalt üle päeva käia teda söötmas/jootmas ja liiva vahetamas.

Kui aga kolitakse pikemaks ajaks suvilasse või maakodusse, peaks kassi kindlasti kaasa võtma. Kass vajab seltsi nagu koergi, kuigi ei näita seda võib-olla nii ilmekalt välja. On teada juhtumeid, kus nädalaks koju naabrite hooleks jäetud kass, sai hoolimata tuttavast ümbrusest ja eeskujulikust hooldusest stressist tingitud põiepõletiku. Feromoonidest võiks sellistel juhtudel (kass jääb üksi, peab reisima, kodu vahetama) abi olla.

Milliseid ohte kannab endas suveperiood kassidele?

Tuulutusasendisse jäetud aknad

Pisiasi, mis võib lõppeda tragöödiaga. Tubaste kasside jaoks on aknast välja vaatamine hea ajaviide. Suvel hoiavad inimesed aknaid sageli tuulutusasendis, kuid kasside jaoks on need väga-väga ohtlikud.

Kassid on uudishimulikud ning proovides aknast välja hüpata nad ei oska ealeski ette näha, et võivad jääda sinna rippuma ning suure tõenäosusega iseseisvalt enam ei pääse. Isegi kui omanik märkab ning abistab kassi kiirelt, võivad kahjustused olla juba pöördumatud. Kui kedagi ei ole kodus, siis võib vaene kass seal tunde appi hüüda ja sageli jääb abi hiljaks. Kass saadakse tavaliselt küll elusana kätte, aga tal on tekkinud püsiv närvikahjustus. Piltlikult öeldes on kass akna vahel nagu inimene keskaegsel piinapingil, kus teda aeglaselt venitatakse.

Kassiomanikud, kes jätavad aknaid tuulutusasendisse peaksid soetama aknakaitsed (võred, mis paigaldatakse akna külge). Aknakaitsed on saadaval lemmiklooma poes taskukohase hinnaga. Ennetus on parim õnnetuse ära hoidja. Lahtised rõdud ja avatud aknad on samuti ohtlikud

Jahipidamine on kasside loomuomane käitumine. Toakassi jaht piirdub enamasti akna taga või rõdul linnukeste varitsemisega või mänguhiire taga ajamisega. Kassid võivad jahihoos rõdult või aknast alla kukkuda ning saada tõsiseid vigastusi. Selleks, et varitsemine ei lõppeks kurvalt, tasuks rõdu ära turvata. Võrk on soodsam lahendus, aga võib muidugi ka rõdu kinni ehitada näiteks pleksiklaasi või klaasiga.

Liiklusõnnetused

Toakassid, kes viiakse suveks maale või suvilasse, ei ole kohanenud kõikide õue ohtudega, seega on väga suur murekoht nende puhul autod. Autoavarii võib saada kassile saatuslikuks. Liiklustiheda tee ääres asuva suvila/maakodu puhul peaks kaaluma, et kass käiks õues järelevalve alla koos trakside ja rihmaga.

Kaklused

Teised ümbruskonna kassid, metsloomad. Kassid on territoriaalsed loomad ning võõra kassi territooriumile minek võib lõppeda uustulnukale kehvalt.

Õues käiv ning linnukestele ja hiirtele jahti pidav kass on suuremas riskigrupis parasiitidega nakatumisel ning peaks saama ussirohtu sel perioodil igakuiselt.

Välisparasiitide tõrjumiseks peab kasutama puugi- ja kirbutõrje vahendit. Terve puugihooaja katab ära kaelas käiv puugitõrje kaelarihm, puugivastaseid tilku peaks kasutama kord kuus.

Enne puhkusele minekut tasub üle vaadata kassi vaktsineerimispass. Kui mõni vaktsiin hakkab aeguma, tasuks loomaarstil ära käia ja vaktsineerimised ära teha. Enne vaktsineerimist oleks mõistlik anda ussirohtu (10-14 päeva enne vaktsineerima minekut).

Kadumine

Enne maale/suvilasse minekut peab kontrollima, kas kassil on mikrokiip ja kas see ka on kantud Eesti Lemmikloomade registrisse. Registrisse kandmata jäetud mikrokiip on täiesti kasutu. Registrisse kandmine seob mikrokiibi numbri omaniku telefoninumbriga.

Uues kohas võib kindluse mõttes panna kaelarihma külge kassidele mõeldud GPS seadme. Selle abil saab vaadata mobiiltelefonist, kus kass parasjagu asub ning kui suuri tiire ta ümber oma territooriumi teeb. Antud seadmed on tänapäeval kohandatud juba kassile vastava suurusega ning küllaltki taskukohase hinnaga. Kaelarihma puhul peaks valima sellise, mis kinni jäämise korral annaks järele.

Taimed

Suveperioodil tärkab ka loodus ning aialilled hakkavad õitsema. Kahjuks leidub ilmselt igas aias mõni taim, mis võib olla kassile mürgine. Kassid on küll üsna ettevaatlikud millegi uue maitsmisel, aga õues käiva kassi puhul on raske kontrollida, kus ja mida mida ta sööb. Võib koduaia kaardistada, märkides ära, mis taimed on kassidele ohtlikud ning võimaluse korral need näiteks võrkaiaga eraldada. Levinumad mürgised aialilled on nartsissid, hüatsindid, iirised, tulbid jne.

Mürgistuse raskusaste varieerub kergekujulisest seedehäirest kuni organpuudulikkuseni. Mürgiste taimede sisse söömise puhul kasutatakse esmaabiks aktiivsütt, mida saab käsimüügi apteegist. Oluline on õigel ajal märgata, kui kassi midagi vaevab ning võtta koheselt ühendust loomaarstiga edasiste käitumisjuhiste saamiseks.

Õues käimine aitab kassidel väljendada oma loomupärast käitumist. Tähtis on, et see toimuks turvaliselt. Kass ei pea õues käima omapäi, vaid teda saab harjutada liikuma traksidega ja rihmastatult ning ta naudib õues olemist pea samapalju kui vabalt liikuv neljajalgne.

Välismaal on levinud kassidele turvaliste väliaedikute ehitamine - see aitab oluliselt maandada õues käimise riske ning aitab rikastada kasside igapäevaelu ja vähendada igavusest tulenevaid käitumisprobleeme. Väliaedikutesse paigaldatakse ronimispuid, erinevaid pesakohti ning võreseinad lubavad kassidel vaadelda looduses toimuvad. Väliaedikuga peaks kassi järk-järgult harjutama, kartlikumatele kassidele võib see hoopis tekitada lisastressi.

Allikas: Tiina Toometi loomakliinik