Vaimselt terve loom pahandust ei tee! Kuidas vältida lemmiku stressi ja säilitada temaga head suhted?

Lemmikloomade loovutamise peamine põhjus on tervis - nii vaimne kui füüsiline. Eesti loomakaitse selts õpetab, kuidas selliseid kurva lõpuga lugusid vältida.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) selgitab, kuidas on kõige lihtsam ennetada probleeme oma loomaga. Selleks ei ole vaja teha muud, kui tagada liigile omased tegevused ja keskkond. Vaid nii saame omaltpoolt teha kõik, et hoiduda liigsest stressist ja hoida koduloomade raviarved madalad.

„Kahjuks on lemmikloomade sagedaseks loovutamise põhjuseks just nende erinevad vaimsed ja füüsilised tervisehädad. Tihti muutub halva vaimse tervisega lemmiku käitumine loomaomaniku jaoks nii keeruliseks, probleeme tekitavaks või talumatuks, et loom otsustatakse loovutada. Muude terviseprobleemide korral käivad omanikele ülejõu kallid loomakliiniku arved,“ kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Margit Midro.

Kuid mitmed tervisehädad on erinevatel viisidel ennetatavad. Looma võtmisel ning pidamisel tuleb tegutseda teadlikult ja arvestades looma vajadustega.

Looma tuleb…

…valida põhjalikult ja ettevaatlikult - looma valides veendu, et valid endale liigi, kes sobib sinu elustiiliga ning kellele suudad tagada elu keskkonna ja tegevused, mida tema liik vajab. Kui asud looma soetama, siis kontrolli, et ostaksid looma kohast, kus tema heaolu on olnud tagatud. Ehk kus ta on saanud elada liigile omases keskkonnas ja talle on olnud võimaldatud tegevused, mis on sellele loomale iseloomulikud. Nii, nagu inimeste lapsepõlv võib mõjutada tervist, mõjutab see ka loomade.

…harjutada ümbritseva keskkonnaga - looma uude koju või muude uude kohta viies peame laskma tal rahulikult ümbritsevaga tutvuda ja harjuda. Me ei tohiks teda liialt tähelepanuga koormata ega segada vaid tuleb lasta tal olla ja ise avastada. Lisaks on oluline juba varakult harjutada looma erinevate helidega, inimestega ja muuga millega loom oma elu jooksul hakkab kokku puutuma.

Kui hakkad loomaga ka mujal kui ainult kodus käima, siis peaks lisaks harjutama teda ka erinevate sõiduvahenditega, loomadega ja keskkondadega ning kuidas nendega või nendes käituda. Oluline on looma hirme leevendada positiivsete seostega või asendustegevustega. Kindlasti ei tohiks loomale näidata kõike korraga, vaid ikka sammhaaval ja loomaga arvestades.

…toita tervisliku, mitmekesise ja loomuomase toiduga - ka loomad vajavad tervena elatud eluks erinevaid vajalikke toitaineid. Lisaks soovivad loomad tunda erinevaid maitseid ja tekstuure. Samuti tuleb ka loomade puhul jälgida, et nende toitumine oleks eakohane. Tasub teada, et mitmed poes müüdavad loomatoidud ei ole loomadele piisava või liigile sobiva toiteväärtusega. Loomadele peab olema pidevalt kättesaadav puhas joogivesi.

…pidada puhtas ja turvalises elukeskkonnas - sarnaselt meiega vajavad ka loomad positiivseks elukogemuseks kodu, mis on turvaline. Selleks on oluline, et loomal oleks võimalus minna kõigest eemale kohta, kus teda keegi ei häiri ja kus tal on hea olla.

Samamoodi on oluline, et nende kodu ja puhke koht oleks puhas ja kliimaga, mis just neile sobib. Oluline on ka, et looma toidu- ja jooginõud oleksid pestud. Lisaks tuleb toas elavale loomale võimaldada koht, kus ta saab oma hädad teha. Loomad eelistavad reeglina veidi varjatud ja privaatsemat kohta. Samuti tuleb hoida looma tualett puhta ja värskena nii toas kui õues.

…hoida vaimselt ja füüsiliselt aktiivsena - looma hea enesetunde jaoks on oluline neile pakkuma loomuomast tegevust. Olenevalt liigile soovib loom võimalust kaevata, närida, otsida toitu, ronida, kraapida, läbida tunneleid või suhelda liigikaaslastega.

Sageli teevad loomad meie mõistes pahandust just siis, kui neil ei ole võimalik tegeleda sellega, mis on neile omane. Kui loomal ei ole võimalik tegeleda liigiomaste tegevustega, siis võivad tekkida stressi ilmingud - nad hakkavad ennast või teisi näkitsema, närviliselt edasi-tagasi liikuma, koerad haukuma või ulguma jne.

…viia veterinaari juurde vähemalt kord aastas - kuna loomad on reeglina head terviseprobleemide varjajad, siis tasub ka pealtnäha täiesti terve loomaga külastada veterinaari vähemalt kord aastas. Kui looma käitumine muutub või ilmselgelt on näha, et loomaga on midagi valesti - lonkab, on loid, ei taha liigutada, ei söö, oksendab liiga sageli, kuskilt tuleb verd, siis tasub igal juhul loomakliinikuga ühendust võtta. Nii looma kui ka meie endi tervise huvides on oluline teda vaktsineerida ja teha talle vajalikud parasiiditõrjed.

Eelpool loetletu võimaldamine aitab meil tagada vaimselt ja füüsiliselt terve ning õnneliku looma, kellega on meil tunduvalt vähem probleeme, kui nende loomadega, kellele ei tagata liigiomast elu. Selleks peame hästi tundma loomaliiki, keda peame ning pakkuma talle kõike, mida ta vajab.