Kaua olete koerte aretamisega tegelenud?

„Minu kennel Armirelli on registreeritud aastal 2003, seega olen aretustööd teinud pisut üle 20 aasta,“ selgitab Anne-Lii Sild. „Esimeseks aretuskoeraks oli pikakarvaline taks – tagantjärele mõeldes oli see üsna juhuslik valik. Järgmine, teadlikum ja vajaduspõhine valik oli Lõuna-Vene lambakoer – see on tõsise iseloomuga suurepärane valvekoer, kelle aretus pole lihtne just selles plaanis, et tervele pesakonnale õigeid kodusid leida on kasvatajale liiga suur väljakutse. Minu südame on võitnud Austraalia terjerid, kelle aretusega tegelen süvitsi aastast 2007, ja see töö pakub rohkesti rõõmu.“

Karis Saarniit ja Pille Kurm aretavad mõlemad kuldseid retriivereid.

„Esimene päris oma koer, kellega harrastasin peamiselt kuulekusalasid, sündis 1978. aastal, esimene tõukoer 1983. aastal – tema pesakonnaga saigi tõukoerte aretus alguse aastal 1986. Koerad ja kassid olid aga meie peres juba lapsepõlvest, 1970ndatest saadik,“ muljetab Karis. Tema esimene koer oli krants ja sealt edasi erinevad tõukoerad: Saksa lambakoer, kolli, Kaukaasia lambakoer.

Kenneli Meiepere lõi Karis aastal 1991, olles olnud koertemaailmas tegev juba pikalt – nii treeneri, näituste korraldaja kui ka Võru koerteklubi asutajaliikmena. „Praeguseks on meil kodus vaid kuldsed retriiverid just eelkõige oma kuldse iseloomu, välimuse ja suurepärase koostöövalmiduse ning tervise tõttu. Kuldne retriiver on suhteliselt algupärane tõug – õige toitmise ja kasvatusega on see üsna probleemivaba tõug ja muidugi suurepärane kaaslane.“

Pille on samuti tõeline kuldsete retriiverite fanatt: „Esimene kuldne retriiver tuli meie perre aastal 2015. Kara oli show-liini koer, kes avas minu silmad ka retriiverite tõule omaste tegevuste maailma. Praeguseks on mul kodus ka kolm tööliini koera, kellega harrastame retriiveritele omast tööd – retriivimist!“ Pille on lõpetanud Lisbeth Borg de Waardi rahvusvahelise koertetreenerite kooli ja omab ka vastavalt diplomit. Lisaks on ta käinud mitmetel koolitustel ja täiendanud ennast erinevate maailmakuulsate treenerite all ning on retriiverite tõukatse kohtunik. Pillel on kennel nimega Goldwood.

Mida on söönud teie pere koerad läbi aegade ja mida söövad praegu?

Anne-Lii kodus on läbi aegade olnud põhiliseks toiduks ikka võimalikult kvaliteetne koerte kuivtoit, millele on erinevaid lisasid juurde antud. „Viimastel aastatel on huvi toortoidu vastu kasvav trend ja eks olen sellega kaasa läinud, kuigi teatud toortoidu komponente on mu koerad alati saanud,“ lisab ta.

Karisel on koerad on olnud juba sellest ajast, kui kuivtoitu veel ei toodetudki. „Algselt said koerad kodutoitu, mida valmistasime ise – toores liha, kala ja munad on olnud menüüs läbi aegade. Kui tuli kuivtoit, siis algul vaimustusime meiegi just mugava ja kiire toitmisvõimaluse üle, kuid aja jooksul elu õpetas, et koera tervise huvides on toortoitmine siiski kõige õigem ja targem valik,“ sõnab ta.

„Alustasin kunagi koerte toitmist kuivtoiduga, kuid läksin sujuvalt toortoidule üle. Koerad on vitaalsed, hambad on ideaalsed. Isegi 13-aastasel koeral on suurepärased hambad, mida pole kunagi pestud ega eraldi puhastatud,“ ütleb Pille. Samuti mainib ta, et tema perspektiivist on kuivtoit täielik keemia. „Öelge palun, kustkohast said vanasti koerad krõbinaid? Koer peab ikka sööma loomset toitu ja seda sabast sarvedeni. Ainult hakkliha ei täida toiteväärtuslikke vajadusi.“

Mis vanusest alates hakkate koertele toortoitu andma? Miks?

“Minu praktikas on alati olnud nii, et esimese toiduna emapiima kõrvale hakkavad kutsikad saama toorest veisehakkliha ja seejärel muid toite juurde. Kuna skeem on aastakümneid hästi toiminud, pole sellele toitumisviisile alternatiivi otsinud,“ nendib Anne-Lii. Sama metoodikaga nõustuvad ka Karis ja Pille. „Iga pesakonna esimene toit emapiima kõrvale on kohe toortoit. Kutsikatele on see kõige paremini omastatav ja seeditav – kõhud püsivad korras ja väljaheidet on vähe,“ ütleb Karis. Ta lisab, et tihtipeale annavad pesakonna emad ise märku, millal peaks lisatoitu andma hakkama, oksendades poolseeditud toortoitu oma kutsikatele ette. Anne-Lii püstitatud väitega nõustub ka Pille: „Pesakond hakkab sööma toortoitu kohe, kui on aeg hakata lisatoitu saama.“

Kas olete pesakonniti täheldanud, millised on erinevused toortoidul ja kuivtoidul oleval koeral?

Karise sõnul on toor- ja kuivtoidul oleval koeral erinevusi palju: „Kuivtoiduga on väljaheidet rohkem ja pirtsutatakse tihedamini just kuivtoiduga. Toortoit on siiani alati kõigile minu kasvandikele sobinud. Ka hilisemas elus kimbutavad minu kogemusel tervisehädad eriti just rangelt kuivtoidul olevaid koeri.“

„Osal kasvandikel, kes on kuivtoidul, jooksevad jubedalt silmad ja kõhud on õrnakesed ning esineb palju toidutalumatust,“ nendib Pille. „Kuivtoit on ju lihtne ja kiputakse minema lihtsama vastupanu teed. Tihtipeale kuulen väiteid „mul pole aega toortoiduga jamada / see võtab nii hullult aega“, kuid tegelikult pole ju mitte midagi keerulist. Tasakaalustatud segude puhul on lihtsalt vaja võtta tuub sulama ja kui toit on sulanud, siis see koerale kaussi ette panna. Nii lihtne see ongi!“

Mida te arvate sellest, kui osa koeraomanikke annab segamini nii krõbinaid kui ka toortoitu?

„Annan isegi, peaasi et toortoit oleks ikkagi menüüs. Ka kuiv- ja kuivtoidul on suur vahe, tänapäeval on kuivtoitude sortiment väga suur ja osa neist on juba sisuliselt kuivatatud liha … reisimisel näiteks on mugavam toita kuivtoiduga, eriti suvisel ajal,“ tõdeb Karis.

Sama väitega nõustub ka Pille, kes on ka ise koertele reisi peal toortoidu asemel kvaliteetset külmpressitud või -kuivatatud kuivtoitu andnud. Pille rusikareegel kasvandikele on „Pigem natuke toorest, kui üldse mitte toorest!“.

Kuidas soovitate toortoidu andmisega algust teha, kui koer on siiani vaid kuivtoitu söönud?

Kõik kolm kasvatajat nõustuvad, et kuivtoidult toortoidule, kas osaliselt või täielikult, üleminek peaks toimuma järk-järgult. „Algus peaks olema üsna ettevaatlik, sest olenevalt koera seedesüsteemi tundlikkusest võib mõnel puhul omanik kiirustades jõuda ennatlikult selleni, et toortoit ta koerale ei sobi, kuigi tegelikult ei pruugi üldse probleemi olla,“ sõnab Anne-Lii. „Alustama peaks väikeste toortoiduannustega, neid järjest suurendades, ja kui mingeid tagasilööke ei teki, siis ongi sujuvalt toortoidule üle mindud 4–5 päevaga,“ lisab ta.

Kelle poole soovitate pöörduda toortoiduteemaliste küsimustega?

„Ikka toortoitu tootvate ja seda oma lemmikule andvate inimeste poole,“ ütleb Karis. Anne-Lii soovitab oma kogemuse põhjal pöörduda MyPeti lemmikloomapoe töötajate poole: „Minu toortoidukogemus põhineb eelkõige MyPeti lemmikloomapoes müügiletil olevate brändide toodetega. Viimase aja hitt on BRUX. Balti Jaama Turu MyPeti kaupluses töötav Kadri on olnud heaks juhendajaks mitmetele minu koeraomanikele ja võin tema teadmisi julgelt soovitada.“

Toortoit – kumba eelistate, kas ise tasakaalustatud menüü loomist või valmissegude andmist?

Nii Pille kui ka Karise praktikas toimivad mõlemad valikud. „Mina proovin mõlemat oma koertele pakkuda, loon ise koertele tasakaalustatud menüüd ning ostan ka valmistoite. Eelkõige selleks, et menüü oleks mitmekesine ja välistada ühekülgset toitmist,“ sõnab Pille.

„Aastaid tagasi vastanuks, et loomulikult eelistaksin ise tasakaalustatud menüüde koostamist, kuid selleks oleks vaja kergesti kättesaadavat toorainet, piisavalt teadmisi ja aega. Seda ikka samal põhjusel, miks eelistame oma käega oma aiasaaduste purki pistmist. Kuna tänagi neid eeltingimusi oma menüüde koostamiseks pole, tuleb panustada tasakaalustatud valmissegudele ja õnneks on meil nüüd üsna lai toortoiduvalik, asjalikud nõustajad ning mõnel tootjal kvaliteedi ja hinna suhe kenasti paigas,“ lisab Anne-Lii.

Mida te soovite veel omalt poolt toortoidu teemal lisada?

„Tegelikkuses on toortoitmine lihtsam, kui see esialgu tundub – rutiinid kujunevad välja ja ajakulu on väike,“ sõnab Anne Lii.

“Kuna kogemust (nii koerte kui ka kasside toitmisega) on varsti pea pool sajandit, võin julgelt väita, et toortoidul olevad loomad on tervemad ja rahulikumad, lisaks maitseb neile toortoit rohkem. Loomad on rõõmsad ja rahul!“ kinnitab Karis.

“Kui anda koerale toortoitu, tuleb kindlasti jälgida, et tegu oleks kvaliteetse toorainega ning toit tasakaalustatud. Nii lihtne see ongi!“ ütleb Pille.

Koerte toortoidu valmissegudest soovitame proovida kodumaise brändi BRUX toitu. BRUX-i kodulehelt leiab ka juhise, kuidas toortoidu andmist alustada: https://brux.ee/et/kuidas-toortoituga-toita/, ja toortoidu kalkulaatori, millega saab mugavalt koera päevase toidukoguse välja arvutada: https://brux.ee/feeding-calculator-raw-dog-food/. Tehes tellimuse BRUX-i kodulehel koodiga „DELFI5“, saad tellimuselt 5 eurot soodustust.

Jaga
Kommentaarid