„Kõige enam mõjutab lemmiku omamine 18-29 aastaseid Eesti inimesi, kellest lausa 73% tunnistavad, et neljajalgsed sõbrad on oluliselt nende reisimisharjumusi muutnud. See tähendab, et reisitakse vähem ja lühemalt ning spontaansed nädalavahetused või viimase hetke lennupiletite soetamine jäävad perioodi enne lemmiku võtmist. Kõige vähem mõjutab lemmiku olemasolu 40-49 aastaste loomaomanike reisimisharjumusi – ligi pooled kinnitasid, et loom pereliikmena ei ole nende reisimisplaane kuidagi mõjutanud,“ rääkis uuringu tulemustest laevandusettevõtte DFDS turundusjuht Kristiina Laaniste.

Lemmikuga reisimine on kasvutrendis

Hoolimata sellest, et lemmiku omamine muudab inimeste jaoks harjumuspärast reisimisdünaamikat, on 64% vastanutest lemmiku reisile kaasa võtnud. Kõige agaramad loomadega reisijad on 18-39 aastased inimesed.

„Lemmikloomad on eestlaste seas üha populaarsemad, mis tähendab, et ka reisimine koos lemmikuga on kasvav trend. Selle tõestuseks näeme igal aastal üha kasvavat lemmikuga reisijate arvu oma Paldiski-Kappelskär liinil. Lisaks koduriikide vahel ja näituste pärast reisimisele on pardal üha enam peresid, kes lähevadki üheskoos neljajalgsega Skandinaaviat avastama,“ rääkis Laaniste.

Laevafirma esindaja sõnul on kasvav nõudlus ka põhjuseks, miks otsustas ettevõte alates sellest aastast hakata oma Eesti-Rootsi suunal seilaval laeval pakkuma avaraid merevaatega premiumkajuteid ka lemmikloomadega reisijatele.

Uuringust tuli välja ka see, et peamiselt eelistavad lemmikute omanikud viia oma karvased sõbrad maailma avastama just auto või laevaga, kõige vähem lennuki ja bussiga. Ka peavad loomaomanikud neljajalgsetele kõige vähem traumeerivamaks reisitranspordiks autot, millele järgneb laev. Kõige vähem eelistatakse lemmikut võtta bussireisile.

„Nii auto kui ka laevaga reisimise kasuks räägib see, et omanik saab olla oma lemmikuga koguaeg koos. Kui autoga reisimine annab vabaduse teha peatuseid sobivas kohas ja vajalikul hetkel, siis laeval ei ole lemmik sunnitud kitsastesse tingimustesse, temaga saab ringi jalutada ning tekil on olemas spetsiaalne koht hädade tegemiseks,“ lisas Laaniste.

Mure eeskätt transpordi pärast

Kui vastajatelt uuriti, millised enne reisi tehtavatest toimingutest tekitavad neile enim peavalu, siis pea pooled vastanutest on mures sellepärast, kuidas loom lennu või muu transpordivahendiga reisimise üle elab. 42% vastajatest mõtleb sellele, kas looma lastakse igale poole sisse, 37% muretseb sobiva hotelli leidmise pärast ning igale kolmandale vastanule valmistab juba etteruttavalt muret see, kuhu loom oma häda hakkab tegema.

„Loomaga reisimine nõuab eeltööd, ent kõik mured, mis uuringu vastustest ilmnesid, on lahendatavad kogenud loomaga reisija või veterinaariga suhtlemise, korraliku ettevalmistuse ning õige transpordivalikuga,“ julgustas Laaniste neljajalgsetega ühiseid avastamisretkesid ette võtma.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena