Bangladeshis elav 55-aastane poepidaja valutab südant rentslis elavate rottide pärast, kelle tema hinnangul süüa ei jagu. Nii jagab ta nendega oma igapäevast toiduportsjonit. Mehe toita on paarkümmend tänavarotti.

Roti-issi närilisi toitmas

Närilised on oma issiga juba harjunud. Kui saabub toidukord, ronivad nad solgitorust välja ja söövad mehel otse peost. Teinekord ei pelga nad talle ka peopesale ronida.

See, mis ühele inimesele tundub õudusunenägu, annab teise elule mõtte.