Koduloomade viibimist avalikus supelrannas reguleerib kohalik omavalitsus. Loomade keelamine rannas on peamiselt seotud kõikide rannakülastajate ohutuse ja ranna keskkonna hügieeniga. Koer või muu koduloom võib olla treenitud, aga tegu on siiski loomaga ning tema käitumine on seetõttu ettearvamatu. Lisaks ei korista kõik loomaomanikud oma lemmikute väljaheiteid ja rannakülastajad võivad olla loomade suhtes allergilised.

Loomade jaoks on rannapiirkondades spetsiaalsed alad, kus saab nendega vabalt ujuda. Kakumäel on selleks rannaalast väljas poolsaare tipus spetsiaalne koht.

Emajõe ääres saab loomadega rannas käia seal, kus pole ametlik rannaala. Kaldad on enamjaolt mõnusalt lauged ja seega on turvaline koeraga ujuma minna.

Pärnu rannas võib koeraga viibida surfialast edasi Mai linnaosa poole ning alates naisterannast kuni muulini.

Verevi ranna läheduses on Paisjärve nimeline supluskoht, mis on ideaalne koertele ja teistele loomadele.

Ka rannavalvuritelt võib julgelt küsida, kuhu oma lemmikloomaga minna tohib.

Reeglite vastu eksitakse tihti

Rannavalvurite sõnul näeb loomadega randa tulijaid üsna tihti ja seda sõltumata ilmast. „Loomadega rannakülastajaid tuleb korrale kutsuda vähemalt paar-kolm korda päevas, soojadel päevadel isegi palju rohkem,“ selgitas G4Si Emajõe rannavalvur Mati Mansberg. „Sel hooajal on reeglite vastu eksijateks pigem uued näod, kuid eelmisel aastal oli päris palju neid, kes täiesti süüdimatult proovisid peaaegu iga päev rannavalve staabi kõrvalt loomaga randa sisse marssida,“ märkis Kakumäel rannavalvurina tegutsev Hugo Pohlak.

Rannavalvurite sõnul on kõige sagedasem vabandus teadmatus. „Tavaliselt ei olda lihtsalt ranna reeglitega kursis ja jätkatakse oma jalutuskäiku kuskil mujal. Põikpäisemad koeraomanikud ütlevad, et nende koer on dresseeritud ja puhas, aga me ei saa erandeid teha kellelegi,“ selgitab Mansberg Anne kanali ja Emajõe näitel. On ka loomaomanikke, kes reegleid teades neid teadlikult rikuvad. „On toodud vabanduseks näiteks, et nad teavad, et ei tohi, kuid tulid vaid korraks randa,“ toob Pärnus rannavalvurina tegutsev Hanna-Liisa Schmidt näite.

Kas koeraga peaks üldse randa minema?

Rand ei ole suvel koerale parim koht. Keskpäevane kuum liiv ja päike võivad koerte tervisele hoopis ohtlikud olla, sest nende jaoks on jahtumine keeruline. Pigem jaluta koeraga varjulises metsas, kus on ka vähem koera häirivaid inimesi. Kes soovib kindlasti rannas koeraga jalutada, siis võiks suvel oodata õhtuni, et koerale rannaskäik päriselt meeldiv oleks.

Aastate jooksul on supelrandadesse sattunud lisaks koertele ja kassidele väga erinevaid loomi alates küülikutest ja hobustest kuni eksootilisemate boamadude ning alligaatoriteni. Kõigi nende loomade koht pole avalikus rannas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena