Šaakal luusib pealinnas! Kas teda peaks kartma?

Eesti loomakaitse seltsile on viimasel ajal laekunud teated, et inimesed on kohanud Tallinnas Paljassaares šaakalit. Tõenäoliselt sarnaselt rebastega seavad ka nemad ennast mugavasse linnakeskkonda sisse. Selts selgitab, mida silmas pidada, kui seisad silmitsi metsiku loomaga.

Šaakal on kõigesööja, kuid toitub taimest toidust rohkem kui näiteks rebane. Ta eelistab süüa pisiimetajaid ja linde, aga ta püüab ka sisalikke, madusid, konni, uimaseid kalu, rohutirtse, mardikaid ja teisi putukaid, tigusid jne.

Samuti toitub ta raibetest ja suurkiskjate saagijäänustest. Külade läheduses näppab ta kanu, talvel talvituvaid veelinde, aga neid saab ta kätte ainult siis, kui veekogud on kinni külmunud. Ta sööb palju puuvilju ja marju, sealhulgas viinamarju, arbuuse, meloneid, taimesibulaid ja suhkruroo juuri.

Kas šaakalit peaks kartma?

Nii nagu iga metsiku looma puhul, tasuks lähedast kontakti nendega vältida ning neid kohates anda loomale ruumi ja võimaluse põgenemiseks. Kindlasti ei tohi metsloomi toita.

Reeglina šaakalid ründama ei tule, kuid nagu iga looma puhul: ohtlikus ja väljapääsmatus olukorras võivad nad seda siiski teha. Seetõttu tuleb loomale anda alati ruumi olukorrast lahkumiseks ning jääda ise rahulikuks.

Lemmiklooma ohutuseks

Nagu eeskirjad ette näevad, siis koeraga tuleb jalutada rihmastatult ja lemmiklooma omapäi jalutama laskmine on keelatud.

Allikas: Eesti loomakaitse selts