Keskkonnaamet lubab sel aastal küttida 94 karu, loomakaitsjad nimetavad otsuse tagajärgi tapatalguteks

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra. Loomaõigusi kaitsev MTÜ Loomus leiab aga, et karusid saab tõrjuda ka neid tapmata ning 1. augustil algavale jahile pole õigustust.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et Keskkonnaagentuuri seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukust möödunud suve põhjal hinnata jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900 – 950 isendit. „Kuigi karude populatsioon väljendab Eestis stabiliseerumist, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks.“

Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid. Tarvo Roose lisas, et kuigi Keskkonnaameti esimesel poolaastal akteeritud karude tekitatud kahjude arvu järgi on kahjujuhtumeid selle aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem, 2023. aastal 108 ja sel aastal 67, näevad inimesed karusid jätkuvalt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse. „Mõõdukas jahipidamine on oluline, sest see on oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks,“ selgitas Roose.

Tarvo Roose lisas, et sageli meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit. „Metsloomale ei tohi jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.“ Karukahjude ennetamiseks toimivad väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi Keskkonnaamet osaliselt korvab.

Küttimismahtude määramisel hinnatakse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti. Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2023. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 89. Karu on Loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.

MTÜ Loomus kujundas karjujahi osas seisukoha ning leiab, et keskenduda tuleb sellele, kuidas karude põhjustatud kahjusid inimestele ennetada. Samuti tuleb ühiskonda harida, kuidas elada koos suurkiskjatega. Loomus leiab, et kõige olulisem on lähtuda sellest, kuidas elada loomadega koos. Loomade tapmine selleks, et ei oleks probleeme, ei ole lahendus.

Metsloomade lisasöötmist ei peaks nende hinnangul üldjuhul üldse tegema. Samas on teada, et sõralistele mõeldud söödaplatsidel käivad ka karud. Metsloomade lisasöötmine ei ole õigustatud, sest see tõstab loomade arvukust kunstlikult. Seejärel aga õigustada loomade arvukuse alandamist neid tappes (reguleerimine) ei ole loodus- ega loomasõbralik. Samuti vähendab metsloomade toitmine nende inimpelglikkust ning harjutab neid inimeste lähedusest toitu otsima, mis omakorda tekitab juurde karude põhjustatud kahjustusi.

Inimestel on vahel näiteks jäätmed väga lahtiselt ja siis on karudel põhjust inimasula lähedusse toidulõhna peale tulla. Karujaht ei ole õigustatud, kaitsealuse liigi jaht on lubamatu ükskõik millisel viisil seda ka avalikkusele selgitada. Tõendatud nuhtlusisenditega tegelemine ei tohi tähenda põhjendamatud laialdast üle-eestilist jahti karudele.

Kokkuvõttes tuleks karu puhul tegeleda vaid kindlakstehtud nuhtlusisenditega ja kasutada mitteletaalseid meetodeid, kuid kindlasti mitte üle Eesti lausaliselt karusid tappa. Karudega rahumeelselt koos elamiseks on eelkõige vaja kasutada ennetavaid meetmeid. On suurepärane, et edaspidi on ennetavate meetmete toetus suurem kui varem ning neid toetusi makstakse esmajärjekorras. Neile, kellele karu tuleb hoovi, tulebki soovitada ehitada korralik aed.

Avalikkust tuleb harida selles osas, kuidas karudega koos elada. Samuti peab olema ühiskonnal taluvus ses osas, et metsloomad põhjustavad nö kahjustusi inimeste varale, inimühiskond peab oskama sellega leppida. Inimesed ju kahjustavad pidevalt loomade sh karude elupaiku ja võtavad nende eluks vajalikke ressursse endale. On normaalne, et inimesed kardavad karusid, ka karud kardavad inimesi. Loomus leiab, et trofeejaht, jahiturism ja jaht meelelahutuseks peaksid olema meie ühiskonnas taunitud. Seetõttu ei leia Loomus, et karujahile oleks õigustust.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.

Maakondlikud karu küttimislimiidid 2024. aasta jahihooajal on:

Harju, 8

Ida-Viru, 17

Jõgeva, 12

Järva, 10

Lääne-Viru, 14

Põlva, 2

Pärnu, 6

Rapla, 5

Tartu, 11

Valga, 2

Viljandi, 7