Surmaotsuse asemele uus lootus: vähi tõttu käpa kaotanud Ardit ootab Türgis innovaatiline protees

Mitu loomaarsti leidsid, et oleks mõistlikum kuueaastane landseeri tõugu Ardi magama panna - koera käpp oli luukasvajast puretud. Koera omanik ja tema tütar olid lemmikusse aga sedavõrd kiindunud, et ei kavatsenud alla anda. Amputeeritud esikäpaga koer ootab nüüd lahendust hoopis Türgist, kus talle valmistatakse vestiga keha külge kinnitatav protees.

Ardi omaniku tütre Miina sõnul hakkas keskeas koer kevadel ootamatult lonkama ja kui ema teda nõuka-aegse salviga tohterdas, tundus esmalt, et koer paraneb. Siis märkas Miina aga käpal väikest muna ja edasi viis tee Hiiumaa loomakliinikusse. Röntgen tuvastas Ardil luukasvaja.

„Igal pool öeldi, et teha pole midagi, pange magama. Aga minu ema jaoks on see koer kõik, ta oli täiesti meeleheitel!“ kinnitab Miina.

Kuigi arutati ka amputeerimise võimalust, laitsid veterinaarid selle mõtte maha - koer on suurekasvuline ega kanna oma raskust ära. Viimase lootusena pöördusid Miina ja tema ema Muhu loomaarsti Heli Säre poole. Tema on tuntud oma eriti kaasaegsete ravivõtete poolest.

Dr Säre uuris Ardit hoolega ja leidis, et siirded, mis sellise vähivormi puhul tavaliselt kopsudesse levivad, on Ardi puhul liikunud hoopis natuke allapoole, varvastesse. „Langetasime otsuse: käpp maha!“ meenutab Miina, kelle jaoks oli erinevate võimaluste kaalumine emotsionaalselt väga raske. „Kogu aeg mõtlesin, ega me sellega tema jaoks olukorda veel hullemaks ei tee,“ tunnistab ta.

Operatsioonijärgsest narkoosist ärkas Ardi üles juba kolme käpaga. „Kui nägin teda üritamas kolmele käpale toetuda, hakkasin peaaegu kahetsema. Kartsin, et kuna ta mass on suur, murrab hüpates võibolla teisegi käpa,“ tõdeb Miina.

Mõned nädalad pärast operatsiooni on Ardi aga tublisti kosunud - suudab läbida umbes 400 meetrit, teeb katseid hüpata, rõõmustab pererahvast nähes ja toob neile mänguasju kätte. Uutmoodi pissimist peab ta veel omandama - kuna tegu on isase koeraga, on jalatõstmine vaevaline. Maha võetud käpp saadeti Saksamaale laborisse, et uurida, kuidas kasvaja seal täpselt tegutsenud oli.

Kuigi Ardi toimetab juba nüüdki tavalisi koeratoimetusi, tärkas Miinal mõte tema elu proteesi abil elamisväärsemaks muuta. Eestist ta sellist võimalust ei leidnud, kuid koos türklasest peigmehega vaadati otsiva pilguga ringi ka Türgis, kus suure riigina on variante ja kogemusi mitukümmend korda rohkem. Kõik niidiotsad viisidki ühe meheni, kes valmistab proteese, mis käivad keha külge spetsiaalse vesti abil ja jaotavad keharaskuse ühtlasemalt.

Ardi kehast ja käppadest on kipsjäljendid juba võetud ning Miina on sõitmas Türki, et koerale vajalik protees saada. Milliseks kujuneb selle hind, pole veel teada, kuid koerale ja tema perele on valmis abikätt ulatama Pisi Aphrodite Fond. Et fond sõltub lahkete inimeste annetustest, palub see abi ka Delfi lugejatelt. Toetada saab ülekandega pangaarvele: EE747700771008834853, MTÜ Pisi Aphrodite Fond

„Mulle tundus kogu aeg, et on liiga vara teda minema lasta,“ kinnitab Miina, kes koera operatsioonijärgsete edusammude üle südamest rõõmustab ja ka teistele loomaomanikele südamele paneb, et lootust tuleb alati säilitada.