Soovid säästa farmiloomi kannatustest? Praktiline juhend, millist liha sel juhul tarbida

Liigse lihatarbimise tõttu kannatavad inimeste tervis, loomad ja keskkond. MTÜ Nähtamatud Loomad vabatahtlik Mirjam Näkk pani kokku nimekirja lihatootjatest, kelle loomapidamisviisi saab usaldada.

Lihatoodete tarbimine on valdkond, mis saab viimasel ajal üha enam tähelepanu nii tööstusliku lihatootmise suure jalajälje kui loomade heaolu küsimuste valguses. Paljud tarbijad ei pruugi olla kursis, et riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav üle 100 g liha tarbida. See on vaid umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb. Kuna see on keskmine kogus, kus on arvestatud ka inimestega, kes tegelikult nii palju liha ei tarbi, siis on ühe tavalise eestlase tarbitav lihakogus veelgi suurem.

Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuringud näitavad, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel kannatab tarbija tervis, nt kõrge kolesteroolinäitajate, ülekaalulisuse ja veresoonte lupjumise osas. Vähem oluline ei ole arvesse võtta ka loomade kannatusi, mis suurema loomade arvuga intensiivtööstusega kaasas käivad. Lisaks tekivad veel keskkonnaprobleemid nagu reostus, kasvuhoonegaasid ja ebaefektiivne maakasutus.