Hunte on Eestis üha rohkem, kasvab ka murtud kariloomade arv

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil, jagab internetilehekülg Hunt - Eesti rahvusloom.

Hundi arvukus Eestis on tõusuteel. Kui 2022. aasta sügisel oli pesakondi (ehk kutsikatega hundikarju) 33, siis 2023. aasta sügisel oli neid 39. See tähendab, et hundi üldarvukus oli 2023. aasta sügisel ehk enne jahihooaega hinnanguliselt 350–400 isendit.

Hundi arvukusest rääkides antakse aga alati kaks numbrit - sügiseti enne jahihooaega ja kevadeti pärast jahihooaega (ja enne kutsikaid). 2023. aasta jahihooajal kütiti 149 isendit, maanteel hukkus 4 õnnetut kriimsilma, lisaks oli muresid salaküttimisega (eriti Pärnumaal) ning arvestada tuleb ka loomuliku suremusega. Sestap hinnati 2024. aasta kevadel ehk pärast jahihooaega hundipopulatsiooni suuruseks vaid 150–180 isendit.

Maakondadest polnud 2023. aastal ühtegi hundipesakonda vaid Saaremaal, Hiiumaal ja Võrumaal. See-eest oli üks pesakond Vormsis, mis ka meedias palju kära ja kõneainet tekitas, arvestades hundikarja tavalist territooriumi suuruse eelistust ning saare väikest pindala.

Kahjuks kasvas koos kriimsilmade arvukusega 2023. aastal ka huntide murtud kariloomade hulk. Juba neljandat aastat järjest murti kõige enam kariloomi Raplamaal. Olulisel määral oli kahjustuste hulk kasvanud ka näiteks Pärnu- ja Võrumaal. Hiiu- ja Saaremaal kahjustusi see-eest üldse polnud.

Tänavu kevadel oli kahjustuste hulk eelmise aasta kevadega võrreldes veidi madalam, kuigi sarnases suurusjärgus. Kindlasti tuleks suurema hundipopulatsiooni puhul pöörata ka suuremat tähelepanu kariloomade kaitseks rakendatavatele meetmetele. Kaitsemeetmete rakendamisega on teatavasti eriti probleeme Raplamaal.

Võimalik, et tuleval jahihooajal lubatakse küttida koguni üle 200 kriimsilma, et jõuda ohjamiskavas seatud eesmärgini hoida hundipesakondade arvu Eestis 20 kuni 30 raames. Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku alustada üldist huntide küttimist kuu aega hiljem ehk 1. detsembrist ning probleemaladel küttimist varasemast kuu aega varem ehk 1. oktoobrist.

Perspektiivi pakkumiseks on hea siinkohal kõrvutada hunti teiste suurkiskjatega. Ka ilvesel ja karul läheb arvukuse poolest kenasti. Karude populatsioon on viimase 15 aasta jooksul kasvanud ning praeguseks stabiliseerumas. Poegadega emakarusid oli möödunud aastal 89 ning üldarvukus 900–950 isendit. Ka ilveste asurkonna seisund on viimased kolm aastat kasvanud ning nüüdseks taas soodsas seisundis. 2023. aastal oli Eestis poegadega emailveseid 102 ning üldarvukus jäi sügiseks 650–800 isendi vahemikku.

Kes soovib erinevate ulukite seisundi kohta Eestis rohkem lugeda, siis seirearuanne on avalik siin.