Ära unusta! Kiibist pole kasu, kui lemmikloom on registrisse kandmata
Paigaldades loomale naha alla väikese mikrokiibi, tuvastab kiibilugeja sellelt küll numbritejada, ent kui registris looma omaniku infot ei ole, jääb lemmik saatuse hooleks. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) rõhutab, et kiibistamine peab käima käsikäes andmete kandmisega registrisse, sest vaid nii saab kadunud lemmik taas kodutee leida.
Lemmikloomade kiibistamine on paljudes Eesti omavalitsustes kohustuslik ja tragid loomaomanikud seda ka aktiivselt teevad. Kuid paraku puutuvad loomakaitse organisatsioonid ja varjupaigad sageli kokku murega, et kuigi loom on kiibistatud, pole teda registrisse kantud ning seetõttu ei ole võimalik loomaomanikku tuvastada ja looma tagastada“ kommenteeris ELSi vabatahtlike ja hoiukodude koordinaator Marika Martin.
Lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine on protseduur, mille tähtsust ei saa alahinnata. ELS toob esile viis olulist põhjust, miks iga loomaomanik peaks oma lemmiku kiibistama ja registrisse kandma:
Kiip aitab lemmikloomal kiiresti koju tagasi jõuda
Kui lemmikloom on kiibistatud ja registrisse kantud, on varjupaigal, veterinaarkliinikutel ja loomakaitseorganisatsioonidel võimalik looma omanik kiiresti tuvastada. See suurendab oluliselt tõenäosust, et kadunud lemmikloom leiab turvaliselt tee koju.
Mikrokiip ei kao kunagi ära
Erinevalt kaelarihmast või ripatsist, mis võib kaduda või saada kahjustada, paigaldatakse mikrokiip looma naha alla, tavaliselt kaela vasakule küljele. See tagab, et looma identifitseerimine on alati võimalik, sõltumata välistest asjaoludest.
Kiip on turvaline nii loomale kui ka inimesele
Mikrokiip on loomale täiesti ohutu ega põhjusta ebamugavust. Kiibi paigaldamine sarnaneb vaktsineerimisele ning sisaldab ainult unikaalset 15-kohalist numbrikombinatsiooni, mille saab registri abil seostada looma omanikuga.
Registreeritud ja kiibitud looma omanikku on kerge tuvastada
Igasuguste vaidluste ja varguse korral on mikrokiibi abil alati võimalik tuvastada lemmiklooma ametlik omanik.
Annab ülevaade lemmikloomade arvust ja probleemidest
Kiibistamine ja registreerimine annavad omavalitsustele parema ülevaate territooriumil peetavate lemmikloomade hulgast ja liikuvusest. See võimaldab tuvastada ebaseaduslikke kasvandusi, hinnata hulkuvate loomade probleemi ulatust ning jälgida probleemide lahendamiseks rakendatud meetmete edukust.
Eestis on kolm registrit, kuhu lemmikloomi kirja pannakse. Eesti lemmikloomaregister (lemmikloomaregister.ee), kuhu tasub lasta andmed lisada kiibi paigaldanud loomaarstil, kohalike omavalitsuste lemmikloomade register (llr.ee), sinna saab iga loomapidaja lisada ise andmed ja lisaks on Eesti Kennelliidu register, mis on mõeldud tõukoertele. Viimasesse lisab andmed kutsika kasvataja.
