„See on erakordselt märgiline otsus - eriti arvestades, et minister peaks ju samas esindama ka munatootjate huve,“ ütles Kristina Mering Delfi Lemmikloomale. „See on suur ja progressiivne samm edasi loomade heaolu tagamises, milles Eesti on seni üsna viimaste hulgas.“

Tema sõnul on Euroopa riikidest vaid Maltal rohkem puurikanu, kuid eestlaste, seal hulgas ka poliitikute, teadlikkus farmiloomade talumatutest tingimustest ja vajadusest nende parandamise järele kasvab üha. „Üle poole jaekettidest on teatanud, et 2025. aastast lõpetavad nad puurikanade munade müügi. Kui turul on sedavõrd tugev soov ja surve, on ka munatootjatel mõistlik sellest lähtuda ja mitte jääda ootama 2035. aastat. Põhikliendid tahavad teistsugust toodet,“ lausus ta.

Mering rõhutas, et praegu tegemist veel seisukoha, mitte siduva seadusega. Seetõttu on Nähtamatutel Loomadel lähiajal plaanis kohtuda riigikogu erinevate fraktsioonidega, et rahvasaadikutele selgeks teha seaduse vastu võtmise vajalikkus. „Suurem töö on alles ees,“ tunnistas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena