Loomadega reisijad muretsevad lemmikute heaolu pärast, aga loomi reisiks ette ei valmista

Iga teine lemmikuga reisiv loomaomanik muretseb neljajalgse stressitaseme pärast, iga kolmas pelgab, et loomal võib halb hakata ning iga neljas kardab reisil tabada võivaid terviseprobleeme, ent põhjalikult valmistavad lemmiku reisiks ette siiski vaid vähesed, ilmneb laevandusettevõtte DFDS värskest uuringust.

„Hoolimata murest lemmiku stressitaseme või ootamatult ilmneda võivate terviseprobleemide pärast, tuli uuringust välja, et vaktsineerimispassi ja mikrokiibi info täpsuses veendub enne reisi 63% loomaomanikest, vähem kui pooled vastanutest teevad aga lemmikule parasiiditõrje. Veebist sihtriigi reeglite kohta lisainfo hankimine, lemmikule reisikindlustuse tegemine ja puuriga harjutamine kuulub iga kolmanda lemmikuga reisija asjatoimetuste nimekirja. Reisiks vajaliku esmaabikomplekti paneb kokku ning sujuvamaks reisikogemuseks külastab ennetavalt veterinaari aga kõigest 15% vastanutest,“ jagas uuringu tulemusi laevandusettevõtte DFDS turundusjuht Kristiina Laaniste.

Reisistressi vähendab põhjalik ettevalmistus

Kõige enam on looma stressitaseme, halva enesetunde ja võimalike tervisemurede pärast mures 18-29 aastased loomaomanikud, kelle reisieelsete asjatoimetuste hulka kuuluvad pigem koera harjutamine puuri ja uute rihmadega, kui vaktsineerimispassi ja mikrokiibi kontroll ning parasiiditõrje tegemine. Kõige eeskujulikumad on vaktsineerimispassi, mikrokiipi ja parasiiditõrjet puudutavates küsimustes 30-39 aastased inimesed.

Ka reisikindlustust teevad noored loomaomanikud kaks korda harvemini kui vanemad vastajad. Üle 40 aastased loomaomanikud paistavad aga silma selle poolest, et viivad end võrreldes noorematega kaks korda suurema tõenäosusega kurssi sihtriigis kehtivate lemmikloomi puudutavate reeglitega.

„Suure osa stressist saab inimene endalt maha võtta, kui viib reisi planeerides end sihtriigis ja ka teele jäävates riikides kehtivate lemmikloomade sisseveo nõuetega kurssi. Näiteks peab Euroopa Liidu liikmesriikide vahel reisides olema koer nõuetekohaselt kiibiga märgistatud, vaktsineeritud marutaudi vastu, loomal peab kaasas olema Euroopa Liidu lemmikloomapass ning reisimisel näiteks Soome ja Norra tuleb loomale teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Viimane peab olema märgitud ka lemmikloomapassi,“ selgitas Laaniste.

Lisaks sisseveo nõuetele tasub teada ka teisi reegleid, mis muutuvad koos riigipiiridega. Näiteks võib Saksamaal saada kopsaka trahvi selle eest kui koer on salongis lahtiselt ja turvavarustuseta. Samuti ootab trahv neid, kes Poolas looma üksi autosse jätavad.

Loomale lemmikesemed kaasa

Kui loomaomanikud saavad enda stressi leevendada sellega, et dokumendid ja vaktsiinid oleksid uuendatud, siis lemmiku stressitaseme mõjutamiseks on teised vahendid.

„Uuringust tuli välja, et iga teine loomaomanik võtab neljajalgse sõbra stressi vähendamiseks kaasa tuttavad tekid, mänguasjad ja teised lemmikesemed. 45% vastanutest on teinud transpordivaliku lähtuvalt lemmiku heaolust ehk valinud võimalusel lennukiga lendamise asemel laevaga või autoga sihtkohta jõudmise. Iga kümnes omanik on andnud lemmikule rahusteid või muid rahustavaid aineid,“ avaldas DFDSi esindaja loomaomanike stressileevendamise arsenali sisu.

Laevafirma esindaja soovitab ka terve koera omanikul leppida enne reisi kokku üks veterinaari külastus. Vajadusel saab uuendada vaktsiine ning lasta koer ennetavalt üle vaadata. Samuti aitab veterinaar kokku panna karvase sõbra päris enda esmaabi varustuse.

„Viimane võiks sisaldada midagi kõhuhädade vastu, haavade, kõrvade, silmade puhastamiseks, samuti puugi mugavamaks eemaldamiseks mõeldud „konksud“. Kui on plaanis pikemad autosõidud või üleöö vältav laevasõit, siis ka midagi, mis iiveldust või merehaigust aitaks leevendada. Kuigi meie Paldiski-Kappelskär liin on kiireim meretee Rootsi, siis ikka tuleb ette olukordi, kus mõni koer või kass kannatab merehaiguse käes. Sellises olukorras soovitame lemmik tekile värske õhu kätte jalutama viia. Samuti saab lemmik pika laevareisi vältel tekil ka oma hädasid teha,“ andis Laaniste nõu õnnestunud reisiks.