Kui olin väike, unistasin elust välismaal. Elasin neli aastat Londonis, olin õnnelik, aga kuidagi eksinud, ja otsustasin, et tulen Eestisse tagasi, teen autojuhiload ja võtan koera.

Lapsepõlves kasvasin koos saksa jahiterjeriga, kes oli energiline, sile ja väga tark. Meil tekkis oma salakeel ja suures peres ei märganud keegi, mis asju me nende nina all korda saatsime. Suhe selle koeraga oli nii lähedane, et kogu elu tundsin põhjatut auku, mida saanuks täita ainult koer.