Oled kindlasti hästi kursis munakanade puurispidamisega kaasnevate probleemidega nende lindude heaolule. Kuid kas teadsid, et veelgi suuremal arvul on Eestis liha pärast kasvatatavaid broilerkanu? Neid ei hoita küll puurides, kuid paraku on nende kannatused veelgi suuremad.

Seda seetõttu, et tööstusliku loomakasvatuse loogika on toota võimalikult palju võimalikult kiiresti ja seda minimaalsete kuludega. Seejuures aga ei arvestata, et tegemist on tundevõimeliste olenditega.

Broilerkanad on aretatud kasvama ülikiirelt nii suureks, et see põhjustab neile kõikvõimalikke terviseprobleeme. Neid õnnetuid linde hoitakse pimedas laoruumis ülitihedalt koos.

Broilerite jaoks tähendab elu tööstusfarmis ülikiiret kasvu kitsastes tingimustes. Nimelt on väike tibu aretatud kõigest 5-6 nädalaga 2-3 kiloseks kasvama, mil nad saadetaksegi juba tapale. Nii kiire kasvuga kaasneb hulganisti tervisehädasid ja paljud linnud hukkuvad veelgi varem. Kui inimlaps kasvaks sama kiirelt, siis tähendaks see, et kaheaastane laps kaaluks 250 kilo!

Linde hoitakse akendeta laohoones, kus kanad peavad oma lühikese elu komposteeruva allapanu ja väljaheidete peal veetma. Paljude lindude jalad ei suuda keharaskust enam kanda, mistõttu ei suuda nad enam söödani minna. Kirbe ammoniaagihais on välja talumatu, kuid neil lindudel pole sellest olukorrast muud pääsu kui surm. Paljudel broilerkanadel ütlebki ebaloomulikult suure kehakaalu tõttu süda üles. Kuid kannatused jätkuvad – ainuüksi Eesti kõledates tööstusfarmides on igal ajahetkel rohkem broilerkanu kui inimesi terves riigis.

Lahenduseks oleks pidada aeglasemalt kasvavaid kanatõuge, kellele anda piisavalt liikumisruumi, varustada majad akende ja õrtega ning anda tegevust, näiteks midagi nokkimiseks. Kas oled nõus, et sellised asjad peaksid farmides tagatud olema? Farmiloomade tingimuste parandamisele saab toetust avaldada siin.