Koera lonkamisse ei tohi ükskõikselt suhtuda! Loomaarstid selgitavad, kuidas murele lahendus leida
(4)
Kui arvate, et ravimid on saatanast, mõelge selle peale: on vaid kaks valikut – kas koer võtab elu lõpuni valuvaigisteid või kannatab elu lõpuni valu käes, rõhutavad loomaarstid.
Mis võib põhjustada koera lonkamist ja kuidas seda märgates käituda, rääkisid veterinaar Tiina Toomet ning Eriveti kliiniku ortopeed Linda Tammekivi ja neuroloog Kristina Taukul podcastis „Loomaarst taskus“.
Lonkamisel ehk ebaühtlasel, nn „jõnksuga“ liikumisel võib olla väga palju põhjuseid, alates varbavahede põletikust või munandiprobleemist kuni neuroloogiliste ja ortopeediliste hädadeni. Kui koer hakkas äkki lonkama, vaadake ja katsuge kõigepealt ise tema käpad üle – ega ei ole varvaste vahel põletikku või mingeid võõrkehi, ega ei ole käpal haava.
Ka mõtteviis „Ah, äkki astus pahasti, nihestas või nikastas käppa. Annan rahu režiimi kaks päeva ja ongi kõik“ ei ole Kristina Taukuli sõnul väga vale – kui probleem on esmakordne ja koeral läheb päev-päevalt paremaks, siis võib tõesti nii käituda.
Kui aga käpp on ikka täiesti üleval ja koer ei taha seda kasutada, kui probleem on korduv või on näha, et loom tunneb ennast halvasti, siis on küll oluline loomaarstiga ühendust võtta. Seega tuleks vaadata looma ja tema üldseisundit.
Lonke ortopeedilised põhjused võivad olla seotud lihaste, kõõluste või sidemetega, palju on ka liigeste- ja luukoeprobleeme. Raskem on tuvastada neuroloogilisi probleeme, mis suudavad ennast hästi varjata ja millega jõutakse tihti esmalt hoopis ortopeedi juurde.
Olge valmis selleks, et loomakliinikuga ühendust võttes uuritakse teilt, kas koeral on raskusi lamamast tõusmisega, kas lonkav käpp jääb tagurpidi või lohistab koer käppa – need sümptomid võivad viidata ka neuroloogilisele probleemile.
Probleemi olemuse tuvastamisel oleks kliinikul abi ka sellest, kui filmiksite koera liikumist kodus – kliinikus on loom närvis ja võib juhtuda, et ei taha üldse liikuda.
Longe võrdub valu
Koer lonkab tavaliselt ikkagi siis, kui tal on valus. Koerad ei näita valu välja, eriti kui haigus „hiilib ligi“ ja valu muutub krooniliseks. Arstile jõutakse pigem akuutse, äkki tekkinud valust põhjustatud lonkega. Kui aga tegemist on kroonilise valuga, on omanik tihti juba harjunud, et koer vahepeal kergelt nagu lonkaks, ega oskagi kahtlustada, et koer vaevleb.
Tiina Toometi sõnul on tal olnud juhtumeid, kus omanik on olnud hiljem väga tänulik, sest ta tõesti ei näinud koera lonkamist. Mõnigi kord on ta tänaval sellist koera jalutamas nähes omaniku tähelepanu lonkele juhtinud. „Ta kõnnib kõrval sul ja sa ei näe, et ta teeb seda jõnksu. Ta on ju sõnakuulelik, tubli koer. Kui ta jookseks, siis võibolla näeks.“
Koerale omaalgatuslikult inimeste valuvaigisteid kindlasti anda ei tohi! Oma veterinaar, kes teab ka koera varasemaid probleeme, oskab juhendada, kas ja milliseid ravimeid võiks vajadusel anda.
Neuroloogiliste probleemide puhul võib tõesti olla, et lonkega ei kaasne valu. Jalas võib olla koordinatsioon kehvem, koer ei tunneta, kuidas ta astub selle jalaga. Ajuhaigused, nt väikeaju haigused võivad põhjustada sellist koordineerimatust. Koer tegelikult ei lonka, vaid astubki teistmoodi, inimesel on seda vahet aga raske teha.
Kutsika puhul reageeri kohe
Oluliselt tõsisemalt peaks suhtuma kutsika lonkesse ja kiiremini veterinaari juurde pöörduma. Kutsikad näitavad ka väga hästi, kui neil kuskilt midagi halvasti on, nii on probleemi lihtsam märgata kui täiskasvanud koera puhul.
On olnud juhuseid, kus kutsikal on luumurd sellest, et ema talle kogemata käpa peale astus. Ka juba uues kodus olev 3–4-kuune kutsikas võib mänguhoos trauma saada. Longet võib põhjustada ka mõni haigus, seetõttu oleks mõistlik lasta iga korra longanud või trauma saanud kutsikas arstil üle vaadata – nii väldite väga suuri probleeme tulevikus.
Isegi kui veterinaar on kutsika üle katsunud ja talle tundub, et kõik on korras, tasub riskirühma ehk suurte tõugude koertega minna ka kutsikaeas ortopeedi juurde uuringule – röntgenpilt näitab kõige selgemini, mis seisus liigesed on. Mida varem probleem avastada, seda paremad on võimalused raviks
Leevendage vana liigesehaige koera valu
Kui varem teie ees või kõrval reipalt jooksnud koer vananedes ühel hetkel jääb teie selja taha ja suudab vaevu tempos püsida, võib eeldada, et liikumine teeb talle valu.
Mida teha vana, muidu igati terve ja tubli koeraga, kellel on diagnoositud liigeste kulumus? Eestis esialgu veel loomadele liigeseproteese ei paigaldata. Kuidas neid siis aidata?
Kui ortopeedilist probleemi pole võimalik kirurgiaga lahendada, tuleb mängu toetav ravi, enamasti kaalulangetus ja valuravimid. Kui arvate, et ravimid on saatanast, mõelge selle peale: on vaid kaks valikut – kas koer võtab elu lõpuni valuvaigisteid või kannatab elu lõpuni valu käes. Teie ülesanne on valu leevendada, et koeral oleks hea olla ja mõnus liikuda.
See ei tähenda, et liigesehaige koeraga enam üldse liikuma ei peaks, aga tempo tuleb siis valida koera järgi – tema las liigub nii kiirelt, kui saab ja ajab oma asja, teie lonkige tema sabas.
