Eesti esimese nahkkilpkonna maised jäänused hoitakse alles
(8)
Zoosüstemaatika spetsialist Sergei Põlme tõi „Ringvaate“ stuudiosse Eesti esimese nahkkilpkonna maised jäänused ning selgitas, mida see väga eksootiline loom meie vetes tegi. Tema sõnul Eestis selle liigi asjatundjaid ei leidu, kuid nende eesmärk pikemas perspektiivis on näidata hiidkilpkonna ka kõigile huvilistele.
„Tegu on juhusega, et maailma suurim kilpkonn ja suurim roomaja, kes on kosmopoliit, meie vetesse sattus, sest läänemeri on nagu kalamõrd oma kitsa suudmega. Eksoodid ujuvad siia sisse ja ei leia enam teed välja,“ selgitas Põlme.
Siinsed elutingimused neile aga ei sobi ja seepärast leiavad nad siin oma otsa. Nähtavasti oli see ka Saaremaalt leitud nahkkilpkonna hukkumise põhjuseks.Nahkkilpkonnad liiguvad aastas 15 000-20 000 kilomeetrit. Nad munevad näiteks Indoneesias ja lähevad sealt toituma Kanada rannikule.
„See on meie jaoks ka erakordne leid, ühtegi asjatundjat meil siin ei ole, kes võiks sellega tegeleda, aga proovime võtta ühendust inimestega välismaalt, kes on selle liigiga tööd teinud. Pikemas perspektiivis tahaks teda külastajatele näidata,“ sõnas Põlme.
