Olgem ettevaatlikud: just nende haigustega nakatasid loomad möödunud aastal inimesi enim!

2023. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et sellel aastal oli sealiha kõige rohkem Salmonella-ga saastunud. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid kampülobakterenteriit ja salmonelloos.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Anastasia Rõbakova sõnul 2023. aasta jooksul võeti proove haigustekitajate määramiseks nii kodulindudelt, põllumajandusloomadelt ning toidust ja söödast.

„2023. aastal uuriti Salmonellat kokku 1323 toiduproovist, neist positiivseks osutusid 7,2% proovi. Võrreldes 2022. aastaga (10,4%) on leidude arv langenud,“ kirjeldas Rõbakova. Terviseameti esitatud andmete järgi registreeriti Eestis 2023. aastal inimestel 168 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2022. aastaga suurunes haigestumine 26,1% võrra.

Lisaks Salmonella-le 2023. aastal uuriti shiga-toksiini tootva E.coli (STEC) esinemist veiselihas. Seire tulemused näitavad, et STEC-i esinemine on langustrendis. Uuriti 187 veiserümba pinnaproovi ja nendest 13,9% osutusid STEC-positiivseteks ning leiti kolm kõrge virulentsusega tüve. Viimati teostati sama seiret 2019. aastal, mille käigus uuriti 184 veiserümba pinnaproovi. Nendest osutusid STEC-positiivseteks 18,5%, kuid kõrge virulentsusega tüvesid ei leitud.

Rõbakova lisas veel, et Listeria monocytogenes positiivsete proovide osakaal on kasvanud. „Positiivsete proovide hulka kuulusid küll ainult mitteloomse toiduproovid, kuid võrreldes 2022. aastaga on kasv olnud märgatav. 2022. aastal 3,5% ning eelmisel aastal 9,7%. Campylobacter spp. positiivsete proovide osakaal on langenud, olles eelmisel aastal 7,14% (2022 – 14,3%).“

Kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis tootele tehakse tagasikutsumine ja kõrvaldatakse müügilt. Haigestumise vältimiseks on siiski väga oluline toidu valmistamine – kuumutamist vajavad tooted on vaja korralikult kuumutada ja läbi küpsetada, juurvilju ning puuvilju hoolikalt pesta. Ei tohi unustada ka isiklik hügieen, korralik kätepesu ning hoida töövahendid, nõud ja pinnad puhtana.

Põllumajandusloomadelt ja -lindudelt võetud positiivsete proovide osakaal on vähenenud juba teist aastat järjest. Kui 2021. aastal tuvastati salmonelloosi tekitaja 2,7% uuritud karjades ning 2022. aastaks oli see langenud 2% peale, siis 2023. aastal leiti salmonelloosi tekitajat 1,5% uuritud karjadest. See näitab, et meie loomapidajad on teadlikud bioturvalisuse olulisusest ja rakendavad neid järjepidevalt vähendamaks zoonooside levikut. 2023. aastal ei leitud söödaproovides ühtegi Salmonella-positiivset tulemust.

Zoonooside aruandes on antud ülevaade ka mikroobide antibiootikumiresitentsuse seire tulemustest. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Ingrid Sumeri sõnul toimub seire vastavalt rotatsioonisüsteemile, mille puhul ühel aastal uuritakse resistentseid mikroorganisme nuumsigade- ning sea- ja veiselihaproovidest ja teisel vastavalt broilerite ning broileri- ja kalkunilihaproovidest. „2023. aastal võeti seire raames proovid nuumsigade umbsooltest ning värske sea- ja veiseliha proovid. Tulemused näitavad antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite osakaal on võrreldes 2021. aastal läbiviidud seirega pisut langenud,“ selgitas Sumeri.

Toidutekkeliste haiguspuhangute tekitajaks on jätkuvalt Salmonella spp. esikohal ja teisel kohal Campylobacter spp. 2023. aastal registreeriti kokku 7 puhangut ja nendest 6 oli salmonelloosi juhtumid ja 1 kamüpülobakterenteriit, mis võrreldes 2022. aastaga on taas kasvutrendis (2022 – 5 registreeritud puhangud).

Põllumajandus- ja toiduamet jätkab iga-aastase seireproovide võtuga nii loomadelt, söödast kui ka toidust. Eesmärk on ennetada haiguste levikut, kaitsta inimesi ja loomi zoonootiliste haiguste eest.

Aruande leiab siit.

Hea teada:

Põllumajandus- ja Toiduamet lähtub ÜKS TERVIS (One Health) põhimõttest. See on integreeritud ja ühendav lähenemine, mille eesmärk on säästvalt tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Selle raames tehakse praktiliseks rakendamiseks valdkonnaüleselt koostööd Eesti Maaülikooli teadlastega ning Ravimiametiga, osaledes ka Sotsiaalministeeriumi juurde loodud ametkondade vahelise antibiootikumiresitentsuse töögrupi tegevuses.

Ei tohi unustada, et toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainetetööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides.