Viimati serveeris keegi koertele söögi lausa taldrikul. „Ma nägin aknast, kui taldrik aia alt läbi lükati. Jaole jõudis korraks õnneks ainut see koer, kes seedib raudnaelu ka. Teised olid minuga toas. Uks oli küll lahti, aga keegi neist ei märganud õnneks,“ meenutab Riina hiljuti aset leidnud vahejuhtumit, mis paraku pole ainus omataoline:

„Eriti hull on jõulude ajal. Siis peab enne aiaääred üle kontrollima, kui koerad välja lähevad. Jaanipäeval on ka juhtunud, aga vähem kui jõulude ajal.“ Ta oletab, et kuna läheduses paikneb mitmeid firmasid, siis sealt leiavadki tema juurde tee inimesed, kelle meelest on õige koertele muu hulgas ka konte või kruubiputru visata.