Loomaarst Tiina Toomet: kui inimesed küsivad nõu, millist koera võtta, ütlen, et ära võta üldse!

Staažika loomaarsti Tiina Toometi hinnangul ei peakski inimesel ilmtingimata looma olema, sest pahatihti langetatakse otsus põhjalikult läbi kaalumata ega arvestata selle tagajärgedega. Inimese isekus vormida tõukoerte välimust oma maitse järgi toob loomadele kaasa tõsiseid terviseprobleeme.

„Mina ütlen kõigile, kes tulevad mu juurde jutuga, et millist koera soovitad: ära võta, milleks sulle vaja? Kas oled läbi mõelnud, mis sellega kõik kaasneb? See paneb inimesed korra oma soovi üle järele mõtlema,“ kinnitas Toomet Veganmessil peetud arutelus „Unistus õiglasest ja hoolivast kooselust lemmikloomadega“. Ta toonitas, et üksnes impulsist ei piisa, tulevane koeraomanik peaks endale põhjalikult selgeks tegema tõuga kaasnevad asjaolud nagu iseloom ja vajadused.

Toometi sõnul võetakse üha enam arvesse seda, et loom saaks loomuomaselt käituda. „Koer peab saama haukuda,“ selgitas ta. „Ma ei ütle, et ta peab lõugama. See, et koer haugatab, kui võõras tuleb aiast sisse, on täiesti loomulik. Meie loomaomanikuna peame ütlema: aitäh, et ütlesid. Aga koer ei pea jääma lõputult haukuma.“

Koer peab loomaarsti sõnul kindlasti saama ka nuusutada ja kass jahtida . „Ärge vedage koera kiiresti enda järel. Väga paljud kassid tahaksid jahti pidada. Kui meil on toakass, siis peame organiseerima talle tuppa mängu, et tal poleks igav. See saab järjest tähtsamaks,“ rääkis Toomet.

Tema hinnangul pingutavad inimesed üle oma sooviga lemmikloomi enda maitse järgi disainida. Ta tõi näitena tömpkoonulised koeratõud, kellele on tervisemured juba sünni ja aretusega kaasa antud:

„Nad on nunnud, meenutavad väikest last. Kui te vaatate mänguasju või multifilme, siis kõigil on tänapäeval suured silmad ja nöpsis nina. See, mis on ilus, ei pruugi olla loomale tervislik. Nüüd püütakse liiale läinud aretust tagasi pöörata, kuid ühiskond ootab endiselt nii-öelda ilusaid koeri ja teisalt on nende koerte geen juba rikutud. Kust me võtame nüüd pikaninalise mopsi?“

Ta selgitas, et varasemalt ei olnud mops lömmis ninaga, nii et silmad asetseksid eespool nina.

Tõukoerte aretus on tegelikult alles noor tegevusala - selle ajalugu ei ulatu veel saja aastanigi. Paljud tegurid selguvad alles aretuse käigus. Toomet tõi näite:

„Ilma karvadeta hiina harjaskoertel olid hambad puudu. Koerte kasvatajad olid mures, et ilma hammasteta ei saa ju võistlustel häid kohti. Aga geneetiliselt karvutus ja hammaste puudumine käivadki kokku. Ja kui siis võistlustel võitis hammastega koer, saadi aru, et tegelikult oli koer hoopis paljaks pügatud.“

Ta täpsustas: „Tihti ongi nii, et soovitakse näiteks ilusa sabaga koera, kuid alles hiljem selgub, et lisaks on geenides veel peidus epilepsia, mis läheb edasi mitu põlvkonda, kõigile järglastele. Vanasti õpetati, et me ei oota looduselt ande, me võtame ise. Nüüd ongi näha, et see, mille me ise oleme teinud, on tihti aia taha läinud. Kuna teatud välise omaduse aretamisel on kõigil järglastel ju üks esivanem, siis sealt ka kõik need hädad tulevad.“