Vaidlus mesikäppade üle jätkub: ringkonnakohus kuulutas Eestis toimuva karujahi õigusvastaseks

Tallinna halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse keskkonnaameti korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Keskkonnaamet esitas apellatsiooni, kuid ringkonnakohus jättis oma 18. oktoobri otsuses Tallinna halduskohtu otsuse muutmata.

Kõnealuse korraldusega andis keskkonnaamet välja load 90 karu küttimiseks. MTÜ Eesti Suurkiskjad leidis, et keskkonnaamet ei talitanud õiguspäraselt ning esitas vastava kaebuse Tallinna halduskohtule.

6. aprillil 2023. aastal tegi Tallinna halduskohus teatavaks otsuse ja rahuldas kaebuse, millest johtub, et keskkonnaameti korraldus ei olnud õiguspärane.

Keskkonnaamet esitas apellatsiooni, kuid ringkonnakohus jättis selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

„Õigusvastane karude küttimine on tänaseks toimunud juba aastaid ja keskkonnaamet ei ole oma praktikat muutnud. Me peame õppima loodusega koos elama ja lahendus probleemidele ei ole tapmine. Kuigi neid sadu karusid, kes on kütitud, ei too miski tagasi, on kohtuotsus oluline kohaliku pretsedendina, et tulevikus taolisi õigusvastaseid korraldusi enam välja ei antaks ja loodan, et karusid Eestis enam õigusvastaselt ei kütita,“ sõnas MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp.

Halduskohtu ja ringkonnakohtu väljastatud otsused peaksid suunama keskkonnaametit nii karude kui ka teiste suurkiskjatega seoses andma välja korraldusi, mis lähtuvad teadusest ja seadustest. Antud probleemile on juhtinud tähelepanu ka Tartu ülikooli teadlased, kes viitasid seire puudustele.

Lopp lisas: „Aastaid on Eestis eiratud EL elupaiga direktiivi. Karude ning teistegi suurkiskjate küttimisel on tuginetud peamiselt paljasõnalistele väidetele ning toimitud sisuliselt õigusvastaselt. Oluline on täiendada suurkiskjate seiret tänapäevaste meetoditega ja teostada vajalikud alusuuringud, mida siiani aga Eestis tehtud ei ole.“

Lopp pani mesinikele südamele, et mesitarusid tuleks elektrikarjustega kaitsta: „Mesinikud võiksid ka teadvustada, et täna põhjendatakse karujahti peaasjalikult just tarude rüüstamise tõttu. Olen ka ise mesinik ning karudega kokku puutunud. Juba esimesel mesindusaastal külastas mesilat metsaott. Panin tarudele elektrikarjuse ja rohkem ta ei käinud. Elektrikarjuse paigaldamine on lihtne ja soodne lahendus. Riik jagab selleks ka toetusi. Kui meie, mesinikud, ei ümbritse oma mesitarusid elektrikarjustega või muul viisil ei kaitse oma kallist vara, õpivad karud halvad kombed käppa, mida on juba raskem välja juurida.“

Lühikokkuvõte kohtu peamistest põhjendustest (väljavõtted kohtuotsusest):

1. Pruunkarule võib jahti pidada üksnes olulise kahjustuse vältimiseks ning juhul, kui puuduvad muud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad alternatiivid.

2. Euroopa Komisjon on 12.10.2021 teatises „Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (edaspidi komisjoni teatis) välja toonud väga selged kriteeriumid elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punktib kohaldamiseks. „Artikliga 16 on ette nähtud kolm kontrolli, mis tuleb enne erandi võimaldamist läbida: 1) esitatakse üks või mitu artikli 16 lõike 1 punktides a-d loetletud põhjustest või lubatakse range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses püüda või pidada teatavaid IV lisas loetletud liikidest isendeid pädevate siseriiklike asutuste täpsustatud piiratud arvul (punkt e); 2) puudub rahuldav alternatiivne lahendus ja 3) antakse kinnitus, et erand ei kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.

3. Teaduslikult ei ole tõendatud, et pruunkaru küttimine on suunatud kahjustuskolletesse, mis tõttu on tõendamata ka vastustaja väide, et küttimismahtude määramise eesmärgiks oli kahjustuste ennetamine. Järelikult ei ole täidetud juba esimene eeldus, mis muudab küttimismahtude määramise selliselt õigusvastaseks.

4. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt peab vastustaja kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes möönma olulise kahju tekkimist suuruluki poolt vastavas piirkonnas. Selliseid andmeid vastustaja esitanud ei ole.

5. Euroopa Kohus on selgitanud, et erandi põhjendamiseks esile toodud eesmärgid peavad erandi tegemise otsuses olema kindlaks määratud selgelt, täpselt ja põhjendatult.

6. Küttimislubade väljaandmisel ei saa olla eesmärgiks pruunkarude arvukuse süsteemne vähendamine ega juurdekasvu piiramine.

7. Küttimismahtude määramisel elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punkti b alusel on tegemist prognoosotsusega, kuid seejuures peab olema teaduslikult tõendatud, et esineb põhjendatud kahtlus, et piirkonda, kuhu küttimine suunatakse on alust arvata, et ka tulevikus tekitatakse karude poolt ulatuslikke kahjusid mesilatele.

8. Vastustaja ei ole suutnud teaduslikult tõendada, et karu tekitatud kahjustuste ning populatsiooni kasvu vahel esineb põhjuslik seos.

9. Soov suunata küttimismahud piirkondadesse, kus pruunkarusid on eelduslikult rohkem, ei ole kooskõlas elupaikade direktiivi art 16 lg 1 p-s b nimetatud eesmärgiga.

10. Vastustaja ei ole teaduslikult tõendanud, et pruunkarude kõrgem asutustihedus on korrelatsioonis tekitatud kahjudega.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et elupaikade direktiivi art 12 lg 1 punktide a ja d järgimiseks on liikmesriigid kohustatud mitte üksnes vastu võtma täieliku õigusliku raamistiku, vaid ka rakendama konkreetseid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid; võtta tuleb omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavaid meetmeid (vt Euroopa Kohtu 10.10.2019 otsus kohtuasjas C-674/17, p 27)

11. Ühe eesmärgina on vastustaja märkinud vaidlusaluses korralduses tagada karude inimpelglikkus. Esmalt ei ole selline eesmärk välja toodud elupaikade direktiivi art 16 lg-s 1 loetletud erandites, mistõttu on see printsiibis lubamatu argument küttimismahtude määramisel, kuivõrd rikub range kaitsesüsteemi põhimõtet.