Loodusenaine matkab võsavillemite kaitseks ja ulub koos nendega: ma ei tea arglikumat looma kui hunt!
(79)
Eleri Lopp on oma südameasjaks võtnud suurkiskjate kaitse ning seljatanud kohtus ka Keskkonnaameti, mille välja antud karujahiload kuulutati õigusevastaseks. Sel nädalavahetusel kutsub MTÜ Eesti Suurkiskjad juht inimesi matkale huntide kaitseks - ikka paikadesse, kus ta ise varem kriimsilmasid kohanud on.
„Eestis ei ole hundid piisavalt kaitstud. Keskkonnaagentuuri aruandes on kirjas, et käesoleval talvel plaanitakse teise ilma saata ligi 200 hunti. Nii palju hunte pole Eestis taasiseseisvumise ajast kütitud. Eestis on hunt ohustatud liik ja vaidlus keskkonnaameti seaduste eiramisest on ka alates 2020 aastast kohtus. Tänaseks on vaidlus Euroopa Kohtus. Murettekitav on ka asjaolu, et ka seire, mille põhjal öeldakse, kui palju meil hunte metsades liigub, ei ole teaduslik. Viimasele on tähelepanu osutanud ka Tartu Ülikooli teadlased,“ põhjendas naine sotsiaalmeedias.
Ta tõi näite: „Baltikumis elab viis protsenti kogu Euroopa huntidest, kuid iga aasta Euroopas kütitud huntides 65 protsenti on tapetud Baltikumis. Kui poliitikute plaan läheb läbi, vähendada huntide kaitsesaatust samale tasemel nagu see on Baltikumi huntidel, siis võite ette kujutada neid tapatalguid, mis hakkavad pihta ka mujal Euroopas. Seda peamiselt põhjendusel, et nii välditakse kahjustusi kariloomadele, mis ei vasta tõele ja jällegi puudub teaduslik alus. Eesti kogemusel võib öelda, et kui hunti pole, pole probleemi, kuid see pole ju looduskaitse eesmärk! Hundi kaitsesaatuse vähendamine ja seeläbi probleemi läbi küttimise lahendada ja ole lahendus!“
Kõik see ajendas Loppi korraldama ühe suurema matka huntide kaitseks, sest tema sõnul on informatsioon see, mis tänapäeval levib armutu kiirusega. Nii ka valeinfo. Seega, aeg oleks kummutada mitmeid müüte ja valeinfot huntide kohta, mis on jõudnud ka poliitikute kabinettidesse ja pannud tegema selle sajandi hunti kõige enam ohustavaid otsuseid.
„Loomulikult lähme piirkonda, kus olen varasemalt hunte kuulnud, näinud või nende jälgedes käinud. Kui asjaolud lubavad, proovime ka huntidega ulguda. Matka käigus räägin oma lugusid huntidest ja nendega kohtumistest,“ lubas ta. „Ühte võin öelda kindlalt: isegi kui hunti kardad, mine ikka metsa. Ma ei tea ettevaatlikumat ja arglikumat looma. Karu konkureerib selles osas jõudsalt, aga hunt ei jäta isegi võimalust eksimiseks. Kõik inimesega seotud on tema jaoks kindel ei.“
