Loomakaitsjad teevad sotside ettepaneku maatasa: koeraomanikke saab praegugi trahvida, pange PTA tööle!

Sotsiaaldemokraadid Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran andsid riigikogule üle eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele volitused vastutustundetute koeraomanike korrale kutsumiseks ja vajadusel kuni 6400-eurose rahatrahviga karistamiseks. Eestimaa loomakaitse liit leiab, et olemasolevate õigusnormide dubleerimine teises seaduses ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on puudulik järelevalve. Praegune seadusandlus võimaldab veelgi kõrgemat trahvi, kuid selle täide viimiseni ei jõuta pea kunagi.

„Kavandatav regulatsioon dubleerib kehtivaid norme ning seadusandja on eelnõus tõstatud probleemi lahendanud veterinaarseadusega juba kolm aastat tagasi. Lahtipääsenud loomadega seotud rikkumiste osas peab ennetavaid järelevalve meetmeid (sh erimeetmeid) veterinaarseaduse alusel rakendama Põllumajandus- ja Toiduamet, kellel on ühtlasi ka karistusmenetluse algatamise pädevus. Kehtiv sunniraha rakendamise määr on 9600 eurot, mis on kõrgem kavandatavast,“ kirjutas pöördumises poliitikute ja meedia poole liidu juhatuse liige Pille Tees.

Kiri sedastas ka, et Eestis on ette tulnud rohkelt probleeme seoses lahti pääsenud loomadega. Loomad põhjustavad majanduslikku kahju, mille üle tõuseb tihti vaidlus loomapidaja ja maavaldaja vahel, kelle maale need loomad liiguvad. Halvemal juhul ei ole need loomad ka identifitseeritud. Probleeme on nii hulkuvate põllumajandusloomade kui ka lemmikloomadega, eeskätt koertega.

„Tekitatud materiaalse kahju korral on küll võimalus pöörduda kohtusse, kuid enamiku kannatanute jaoks on see liiga keerukas ja aeganõudev. Sageli ei ole võimalik ka kõiki kahju tekkimise asjaolusid tõendada. Sellest tulenevalt on eelnõus sätestatud loomapidajale selge kohustus rakendada abinõusid looma lahti pääsemise ärahoidmiseks.“

Loomakaitsjad rõhutasid, et veterinaarseadusega on üheselt ja selgelt juba lahendatud probleem, mida dubleerivate sätetega on uuesti lahendama asutud. „PTA-l on selge ennetavate meetmete rakendamise kohustus ja õigus, seal hulgas erimeetmete rakendamise õigus, aga ka karistusmenetluse algatamise õigus. Rakendatav sunniraha ülemmäär on aga juba oluliselt kõrgem kui kavandatav 6400 eurot,“ meenutasid nad. „Seega on ilmne, et antud juhul ei seisne probleem mitte seaduste puudumises (õiguslikes lünkades), vaid olemasoleva seaduse rakendamise suutmatuses ning viimast ei saa mitte kuidagi lahendada dubleerivate normide kehtestamise kaudu.“

Lisaks sellele, et loomade lahti pääsemise vältimise kohustus on kehtestatud veterinaarseaduses, sisaldub samasisuline reegel ka omavalitsuste kasside ja koerte pidamise eeskirjades, kinnitas ELL: „Seega on tegemist dubleeriva pädevusega, mis on loonud võimaluse pädevatel asutustel oma kohustui ühelt teisele suunata ja sellega olukord sootuks lahendamata jätta. Seaduse muutmise vajadus on aga märksa süsteemsem ja lahendamist vajab hoopis omavalitsustele kasside ja koerte pidamise eeskirja kehtestamiseks volitust andva normi ja sellega ka kõigi eeskirjade põhiseaduse vastasus.“

Nad viitasid ka õiguskantsleri seisukohale, et täna kasside ja koerte pidamise eeskirjades olevad normid tuleb kehtestada üldiselt ja kõikidele ühtselt kehtivate piirangutena seaduses ja lisasid: „Antud juhul jääb aga täielikult tähelepanuta fakt, et järelevalve ei sõltu üksnes mitte sellest, kas korrakaitseüksus on moodustatud, vaid ka sellest, kas omavalitsus on üldse kasside ja koerte pidamise eeskirja kehtestanud ja millised reeglid on sinna kirjutatud.“

Liit märkis üksiti, et lisaks ei saa jätta kuidagi tähelepanuta, et kuivõrd omavalitsuste kasside ja koerte pidamise eeskirjad on kehtestatud põhiseaduse vastase normi alusel, tähendab see praktikas seda, et kui rikkuja võetakse eeskirja rikkumise eest vastutusele (nt määratakse rahatrahv, rakendatakse sunniraha) või teostatakse eeskirja kontrollimiseks järelevalvemenetlust (nt rakendatakse sunniraha, et rikkumised lõpetataks), siis saab see isik, kelle suhtes sanktsioone või sundi rakendatakse, vaidlustada normide põhiseaduse vastasusele tuginedes trahviotsuse või sunniraha määramise edukalt kohtus – see tähendab, et vaidlustaja saavutab kohtus vastava trahviotsuse või sunniraha määramise tühistamise.

Olukorra tegelikuks parandamiseks pakub loomakaitse liit välja oma lahendused:

1. Võtta tõsiselt meetmeid selleks, et riiklikuks järelevalveks pädev Põllumajandus- ja Toiduamet asuks nii kõnealuses valdkonnas (lahti pääsenud loomad) kui ka muudes ameti pädevusse jäävates valdkondades ka tegelikult oma järelevalvekohustust täitma, samuti rakendama karistusi – konkreetselt antud juhul nõudma rikkujatelt veterinaarseaduse täitmist ja vajadusel algatada karistusmenetlused;

2. Kõrvaldada põhiseaduse vastane olukord, kus kasside ja koerte pidamise eeskirjad ja nende kehtestamise aluseks olevad normid on põhiseaduse vastased – ELL hinnangul tuleb kaotada dubleeriv pädevus sootuks ning jätta lahti pääsenud loomade rikkumiste ennetav ja karistav pädevus üksnes Põllumajandus- ja Toiduametile. Juhul, kui lisaks kehtivale loomade lahti pääsemise vältimise kohustusele on vajadus kehtestada inimeste elu ja tervise ning avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavad piirangud, siis kehtestada need seadusega.