1. Liiga kuiv siseõhk

Külmad ilmad ja kuiv sisekliima võivad lemmikloomadel sageli tekitada nahaärritusi või suisa -haiguseid. Enamasti tekitavad talvel kuiva õhku sisselülitatud küttesüsteemid, mille mõjul võib lemmikloomal tekkida naha ketendus, sügelus ja isegi marrastused. Kui märkad, et lemmikloom sügab end varasemast tihedamini, võiks probleemi leevendamiseks kaaluda niisutavate toodete kasutamist ja koduse õhuniiskuse tõstmist vahemikku 40–50%.

Teisalt tasub aga tähele panna, et liiga kõrge niiskus soodustab hallituse ja tolmulestade levikut, mis on samuti lemmiku tervisele kahjulik. Kvaliteetsed õhuniisutid aitavad aga hoida niiskustaset tasakaalus. Sõltumata külmadest ilmadest tasub aeg-ajalt ka aknad avada, et koju pääseks värsket õhku. See aitab tuulutada vananenud õhku ja soodustab loomulikku ventilatsiooni.

2. Libedusetõrjed kodu ümbruses

Talvised kõnniteid puistatakse tihti soola või muude kemikaalidega, mis vähendavad libisemiseohtu ja aitavad jääl kiiremini sulada. Need kemikaalid on loomadele aga eriti kahjulikud, põhjustades ärritusi ja põletusi lemmikloomade käpapatjadel.

Eriti kahjulikud on kemikaalid siis, kui loom peale jalutuskäiku oma käppasid lakub. Võimalusel tuleks seega vältida soola puistamist oma kodu ümbruses ning leida vähem kahjulikke alternatiive libeduse vältimiseks. Peale jalutuskäiku tuleb aga puhastada ja kontrollida lemmiklooma käppasid, abiks tulevad ka koertele mõeldud saapad.

3. Toas suitsetamine

Talvekuudel, kui inimesed veedavad rohkem aega kodus ega taha külma kätte minna, kipuvad aktiivsed suitsetajad sigarette tõmbama korteris sees, näiteks akna peal või köögikubu all. Ehkki passiivse suitsetamise kahjulikkus on hästi teada, ei pruugi kõik omanikud mõista, et sigaretisuits ohustab väga palju ka lemmikloomade tervist.

Lisaks ei tea paljud loomaomanikud, et riskiks on ka tubakasuitsu põlemisel tekkinud jääkained – isegi siis, kui õhk on selgeks muutnud, jääb nikotiini jääke ja muid kemikaale nahale, karvadele, mööblile ja teistele pindadele. Tubaka põlemisel eraldub sigaretisuitsuga umbes 7000 kemikaali koos nikotiini, vingugaasi ja tõrvaga, mistõttu tuleks igal juhul hoiduda suitsetamisest toas ja loomade läheduses.

Soovitatav on õues tubakasuits lemmikust eemale puhuda. Parim lahendus oleks suitsetamine täielikult maha jätta. Need, kes ei ole valmis suitsetamist lõpetama, võiksid kaaluda muid tooteid, mis ei põle ega eralda toksilisi kemikaale sisaldavat suitsu.

4. Vähenenud liikumine ja kaalutõus

Talvel kipuvad lemmikloomad vähem liikuma, eriti kui külm ilm ei meelita loomi ega nende omanikke õue. Samas soovivad loomad talvekuudel tihemini ja rohkem süüa, et sooja saamiseks kulutatud energiakaotust kompenseerida.

Vähene liikumine, ent suurenenud toidukogus viib kiiresti kaalutõusuni, mis võib kaasa tuua terviseprobleeme nagu liigesevaevused ja südamehaigused. Sellepärast tasub talvel hoida silm peal lemmiku toidukogustel ja leida võimalusi, kuidas neid aktiivsena hoida – näiteks mängud siseruumides aitavad lemmikutel end piisavalt liigutada.

5. Liiga pikad jalutuskäigud

Ehkki paljud koeratõud on jahedate ilmadega harjunud, on ka neid tõuge, kellele karge talv väga vastukarva käib. Eriti haavatavad on väiksemad ja lühikese karvaga koerad, kuna neil on raskem oma kehasoojust säilitada. Kõige enam tekivad loomal külmakahjustused käppadele, kõrvadele ja sabaotsale, sest need piirkonnad on külma suhtes tundlikumad. Kui koer viibib pikalt külmas õhus või teeb pikki jalutuskäike, on oluline teda pidevalt jälgida ja vajadusel talle kaitseriideid selja panna. Nii saab vältida külmakahjustuste tekkimist ja hoida koer turvaliselt soojas.

Talvekuud kujutavad lemmikloomade tervisele mitmeid ohtusid, kuid neid on võimalik ennetada, pöörates tähelepanu detailidele ja võttes kasutusele lihtsad ettevaatusabinõud. Tähelepaneliku omanikuna saad talviste ilmadega tagada oma lemmiku heaolu, pakkudes talle kaitset külma, kuivuse, kemikaalide ja vähese liikumise eest.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena