Nunnud hellitatakse ära? Soomlased selgitasid välja, kas agressiivsus on pigem väikeste või suurte koerte probleem

Haukumine, urisemine ja näksamine on koerte suhtlemisviiside loomulikud osad - näiteks mängimise ajal. Millal peaks omanik murelikuks muutuma ning kas seda on põhjust teha pigem suurte või väikeste koerte omanikel? Helsingi ülikooli teadlased uurisid 9000 koera ning jõudsid mõneti üllatavatele järeldustele.

Muu hulgas leidsid nad, et hirm on üks peamisi põhjuseid, mis paneb just väikest kasvu koerad agressiivsemalt käituma.

„Oluline on mõista lemmiklooma agressiivse käitumise aluseks olevaid tegureid. Millistel asjaoludel esineb agressiivset käitumist ja mis on koera sellise käitumise motiivid? Perekoertel on agressiivne käitumine ebasoovitav, samas kui mõnelt töökoeralt eeldataksegi agressiivsust. Samas võivad agressiivsust põhjustada enesetundega seotud probleemid, näiteks krooniline valu,“ selgitas doktorant Salla Mikkola.

Teise uuringus osalenud teadlase, Hannes Lohi hinnangul sõltub agressiivsus osaliselt ka geneetikast. „Meie andmekogumis osutusid kollid, erinevat kasvu puudlid ja kääbusšnautserid kõige agressiivsemateks tõugudeks,“ tõi ta üllatuslikult välja.

Lohi rõhutas, et koera valides peaks end esmalt kurssi viima tõu iseärasustega, kuid kindlasti tutvust tegema ka kutsika vanematega, et välistada tulevikus võimalikud probleemid agressiivsusega.

Mikkola sõnul kalduvad agressiivsele käitumisele pigem väikest kasvu koerad, aga just kasvu tõttu ei tõlgendata seda nii suure ohuna. Väikeseid koeri üldiselt ka hellitatakse rohkem, mistõttu ei pruugi nad oma piire tunnetada ning sedasorti distsipliinipuudus võib omakorda välja areneda käitumishäireks.

Sellisel nähtusel on isegi oma nimi: „väikese koera sündroom“. Mida see endast kujutab?

Lühidalt kokku võttes tekib see sündroom siis, kui koera koheldakse nagu inimest. Selle tunnused on:

• Vali, energiline, põhjuseta haukumine

• Konfliktid teiste koertega

• Raskused sotsialiseerumisel

• Rivaalitsemine pereliikmete ja teiste lemmikloomadega

• Pidev toidu norimine

• Probleemid jalutuskäikudel

• Käskude eiramine

  Parim lahendus on olukorral mitte eskaleeruda lasta, vaid juba kutsikast peale tagada distsipliin. Jalutuskäikudel tuleb tagada, et koer rihma ei tiriks, vaid püsiks jalutaja kõrval, mitte temast eespool. Samuti ei peaks tal olema õigus omal algatusel diivanile hüpata.