Elu lahutamatuks osaks on koerad: teismelised juuniorhändlerid innustavad ka koeri näituseid nautima

Karolin Kukk, Aare Teiva ja Gerda Vunš on juuniorhändlerid. See tähendab, et nende ülesandeks on koertenäitustel esitleda koeri nii, et nood kohtunike silmis kõige kaunimad paistaksid. Samas võistlevad nad ka omavahel ning viimastel aastatel on need kolm noort inimest kuulunud pidevalt Eesti paremiku tippu.

Kust on pärit nende huvi koerte vastu ja kuidas leidsid nad tee nii spetsiifilisse maailma?

Aare (16): Enne esimest korda koeraga ringi minemist ei teadnud ma juuniorhändleritest mitte midagi. Lõppvõistlustel sai küll vaadatud teisi võistlemas, aga ega ma midagi sellest suurt ei arvanud. Võib-olla ka sellepärast, et ei saanud seal toimuvast aru.

Basenji on minu kõige esimene koer, kellega alustasin enda händleri-teekonda. Hakkasin teda näitustel näitama, sest see koer võeti mulle ja mulle jäid kõik temaga kaasnevad kohustused. Nii alustasingi temaga trennis käimist kasvataja juures, kus toimusid basenji grupitrennid, millest kõik kutsikaomanikud osa võtsid. Alguses, kui närv oli väga suur, käis tihtipeale ringis ka mu koera kasvataja, Kerli Liivand. Sellel ajal ei teadnud ma midagi professionaalsete händlerite kasutamisest.

Esimesed korrad näituseringis olid minu jaoks närvesöövad. See tulenes sellest, et ei teadnud, mis mind ringis ootab. Hiljem, kui näitustel tihedamini käisin, sain aru, et see on kvaliteetaeg koeraga, kus sa unustad hetkeks kõik muu ja naudid ringis olemist enda koeraga. Tähtis on ka jätta positiivne näitusekogemus koerale.

Gerda (17): Minu huvi koerte vastu tekkis, kui olin 11-aastane. Tol hetkel viisid mind näitusetrenni minu vanemad, kes olid juba pikemat aega osalenud koertenäitustel meie alaska malamuudiga. Algul ei saanud ma eriti aru, mida minult oodatakse ja mida ma tegema pean. Hoolimata sellest mõistsin kohe, et koertega suhtlemine ja nendega tegelemine tekitab mulle suurt rõõmu. Olles 11-aastane laps, ei osanud ma arvata, et sellest toredast ajaveetmisest võib kasvada nii suur ja lahutamatu osa minu elust.

Alustasin võistlustest osa võtmist musta kääbusšnautseriga. Järk-järgult hakkasin harjutama ka teiste koeratõugudega. Algus oli minu jaoks väga huvitav ja väljakutset pakkuv. Kolm aastat pärast oma esimest võistlushooaega sain Eesti aasta edukaimaks juuniorhändleriks ning saavutasin Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. See andis kahtlemata mulle väga suure tõuke, et jätkata ning sain lõplikult aru, et see on see, mis mind köidab ning millega soovin oma elu siduda.

Karolin (14): Kui väike olin, tahtsime emaga omale koera. Meie pere otsustas siis osta iiri punase setteri. Nüüd on meil kolm koera, lisaks setterile ka borzoi ja phalene. Nad on kõik omanäolised ja mulle väga armsad. Nende koolitamine rikastab ka minu teadmisi ja oskusi. Isa toetab ja innustab mind minu tegemistes juuniorhändlerina väga, aga mina hakkasin händlerlusega tegelema enne teda. Isa hoopis vaatas ja õppis minu kõrvalt.

Mida üldse kujutab endast juuniorhändleri trenn? Kuidas selleks ametiks õpitakse?

Karolin: Teen praegu trenni hoopis interneti teel, sest minu treener on Leedust. Juunorhändler peab armastama koeri ja oskama nendega suhelda nende keeles. Kindlasti peab händler olema enesekindel oma tegemistes.

On küll olnud kordi, kui midagi ei õnnestu. Ebaõnnestumisi tuleb aga võtta rahulikult ja enesekindlus viib sihile.

Aare: Minu jaoks on juuniorhändleri trenn see koht, kust on võimalik saada uusi teadmisi ja oskusi erinevate koeratõugude kohta. Tavaliselt näeb see välja nii, et võtan trenni kaasa oma koera või teen trenni mõne teise koeratõuga. Harjutan nendega erinevaid elemente ja õpin teooriat.

Gerda: Siiani mäletan oma esimest juuniorhändlerite seminari aastal 2018, mille viis läbi Thomas Wastiaux. Tol päeval sain motivatsiooni, mida jätkub veel tänase päevani. Sain meeletult palju väärtuslikku informatsiooni ja hindamatuid kogemusi. Olen ääretult õnnelik, et sattusin Thomase seminarile just siis, kui olin oma händleri teekonna alguses.

Kahtlemata oli, on ja jääb minu suureks eeskujuks minu treener Sergei Tsõba. Temaga oleme veetnud loendamatul hulgal tunde treeningsaalis. Kõik magamata ööd ja pikad päevad, mis olid täis koerte anatoomia ja füsioloogia õppimist, olid ka tänu temale. Ta tunneb mind väga hästi, ta teab millal ma vajan tuge ning millal tõuget.

Milliseid erilisi hetki meenutavad juuniorhändlerid oma senisest karjäärist?

Gerda: Emotsioon (Eesti meistriks tulles - toim.), mis mind valdas, on unustamatu. Sõprade, pere ja treeneri karjed ja aplaus, mis täitsid saali peale minu nime välja kuulutamist, on unustamatud. Hetk, kui saalist hakatakse karjuma: „Gerda! Gerda!“, ei tundunud reaalne. Arusaam, et ma päriselt võitsin, jõudis minuni alles paar päeva hiljem. Enne seda olin olnud justkui omas mullis ega suutnud juhtunusse uskuda.

Karolin: Eriliselt on meelde jäänud tänavused Eesti meistrivõitlused, kus saavutasin neljanda koha – iga juuniorhändleri unistus on seal esineda ja võita.

Minu kõige suurem saavutus on händlerina on olnud Best in Show võit Valmieras 2022. aastal oma koera, iiri punase setteri Richiga (Irishsherry Trocadero).

Aare: Mul on nii hästi meeles, kui ma esimest korda World Dog Show-l suurde ringi jooksin. Juuniorhändlerid pandi enne suurde ringi sisse jooksmist koerte suuruse järgi ritta ja mina olin inglise pointeriga rivis esimene. Mäletan seda nii täpselt, kuidas ma jooksin sinna suurde ringi peaaegu suu ammuli. Selle tegi eriliseks teadmine, et mitte midagi ei ole kaotada, sest see on nii suur näitus ja konkurents on väga tugev.

Minu kõige suuremateks saavutusteks juuniorhändlerina on olnud sel aastal Zagrebis Spring Dog Show viies koht inglise pointeriga, Split 4 Summer Night Dog Show kolmas koht whippetiga ja teine koht Eesti Võitjal jälle inglise pointeriga. Lisaks olen õnnelik, et sel aastal õnnestus mul oma basenjiga saada Balti tšempioni ja Soome tšempioni tiitlid.

Millised on noorte tulevikuplaanid seostes koerte ja näitustega?

Gerda: Mind ootab ees minu viimane aasta juuniorhändlerina (intervjuu Gerdaga on tehtud aasta alguses - toim.) Ootan seda põnevusega, sest olen endale seadnud eesmärke, mille suunas püüelda. Olen kindel, et võtan sellest aastast maksimumi. Peale seda algab teistsugune, kuid kindlasti mitte vähem huvitav periood.

Karolin: Unistus on saada paremaks juuniorhändleriks ja vanemas vanuserühmas ka Eestit esindada. Sooviksin omada koerakennelit ning olla hea kasvataja ja händler.

Aare: Mul on hea meel, et tegin läbi ringikorraldaja koolituse, sest sain jälle ühe kogemuse võrra rikkamaks ning omandasin teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ringi toimimisest. Hetkel ei oska öelda, mida tulevik toob, sest koertemaailm on suur ja lai alates kohtunikust kuni lemmikloomatarvete poe omanikuni.

Allikas: Eesti kennelliit