Enamasti tuntaksegi kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) justnimelt tema efektse puhkeasendi – püstise keha ja laialisirutatud tiibade – järgi. Tihtipeale sellega teadmised piirduvadki. Sestap oleks paslik selle iselaadi tiivulisega alanud aastal lähemalt tuttavaks saada valgustamaks neid tahke kormorani kohast eluvõrgustikus, mis seni varju on jäänud ning tuua selgust temaga seotud eksiarvamustesse.

Üheks selliseks on arusaam, et karbas levis Läänemerele hiljuti ja tegemist on võõrliigiga. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte ütleb, et kormoran ei ole meil võõrliik, vaid loodusliku päritoluga rändne pesitseja. „Sajandeid kestnud vaenamine viis liigi Euroopas väljasuremise äärele. 1979. aastal võeti karbas Euroopa Liidus kaitse alla, misjärel populatsioon kosus jõudsalt. Arvukuse kiirele taastumisele aitas kaasa ka putukatõrjevahendi DDT keelustamine ja kormoranile toiduks sobilike väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses,“ selgitas Tätte kormorani võõrliigiks pidamise tagamaad. „Kormorani käekäik on omamoodi indikaatoriks Läänemere ökoloogilisele seisundile. Eutrofeerumine, kliima soojenemine ja röövkalade ülepüük on loonud kormoranile hea kasvupinnase,“ lisas Tätte.

Kormorani aasta on alanud hoogsalt fotoannetuste kogumisega. Fotosid kormoranidest saab annetada terve aasta jooksul aadressil eoy.ee/fotoannetus. Kevadel valmib rändnäitus, plaanis on ettekanded ja vaatlusretked, samuti kormoranikaamera käivitamine. Kormoraniga saab põhjalikumalt tutvuda ning aasta linnu tegevustega kursis olla kodulehel eoy.ee/kormoran ja ornitoloogiaühingu Facebooki lehel. Kormorani aasta lõpeb traditsiooniliselt suure linnuõhtuga.

Aasta linnu näitust ja veebilehe valmimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena