Jaano uitas sügisel mitu nädalat Võrumaal ja otsis talu, kus võiks tema kodu olla. Kahjuks seda päris õiget ta ei leidnudki.
Jaano oli algul küll veidi segaduses, kui varjupaika saabus ning nägi, et teisi samasuguseid nii palju on. Algne segadus kadus peagi ja asendus uudishimuga. Uudistas teisi, kes olid tema silmapiiril ja oli viisakas, sest kellegi peale ta ei susisenud. Puhas pesa ja liivakast, värske söök ja vesi ning hellitavad paid aitasid tal üsna kiirelt kohaneda uue reaalsusega.
Jaano silmadest kiirgab palju armastust. Ta on siiralt hooliv inimeste suhtes ja naudib silitusi. Ta otsib sinu lähedust ja samas mõistab, kui soovid ka olla omaette. Vahel tundub, et ta unistab, istub vaikselt omaette oma pesas pilk suunatud aknale. Piisab vaid, kui astud sammu tema poole ja juba teeb tema oma mitu väikest sammu, et olla sinu kõrval ja sind müksata. Ta lihtsalt on selline sõbralik käpaline, kes pole ka teiste nurrumootorite suhtes pahatahtlik. Igati hea kaaslane võiks ta olla kellelegi, kes oma perre üht armsat triibikut on otsimas.
Kui soovid Jaanoga Varjupaikade MTÜ Võru varjupaigas tutvuda, siis täida esmalt sooviavaldus kassi profiilil vajutades „Paku kodu“.
