Sadu haigeid kasse paljundav naine pageb ametnike ja loomakaitsjate eest kandade välkudes mööda Eestit
(23)
Harjumaal Harku vallas elav naine on aastate jooksul pidanud haisvat kassivabrikut, mille äbarik toodang hiljem loomakaitsjate hoole alla satub. Alati ei õnnestu seegi, kuna perenaisel on mitu elupaika ja ta transpordib loomi salaja ühest Eesti otsast teise, et naabrite meelehärmiks uus vabrik sisse seada.
2023. aasta naistepäeva romantika sai Eestimaa loomakaitse seltsi ja MTÜle Cats Help jaoks sootuks teistsuguse tähenduse: Ilmandu külast, Romantiku teelt tuli kiirkorras minema toimetada 123 siiami laadset kassi.
Põllumajandus- ja toiduamet oli majapidamist kontrollimas käinud juba pool aastat varem. Siis tehti perenaisele ettekirjutus. Loomakaitse liidule ei andnud jutt 33st kassist ja ettekirjutusest rahu, mistõttu võetigi vastu otsus olukorda kohapeale kontrollima minna.
„Juba akna taga oli tunda kassikuse haisu. Kasse jooksis majas igal pool. Kogu ehitises hõljus hingemattev odöör, mis võttis silmad kipitama. Ühes toas oli põrandal teki see siis ka proua ise ning kokutas, et ta on haige ja selle pärast olla ka asjad veidi käest,“ meenutas liidu lõuna piirkonna juht Kristi Metsa, kelle sõnul mitmed kassid olid kinni pisikestes transpordipuurides oma väljaheidete sees. Kasti olid allapanuks pandud pelletid ja hein ning ilmselgelt peeti kasse seal pikemat aega. Kassidel polnud puurides ruumi ümbergi keerata.
Peatselt selgus, et hoones on veel teinegi ruum, kust kostus kassibeebi kisa. „Ruumi sisenedes lõi vastu tulikuum kusehaisune õhk ja see oli esimene kord, kui tuli õue oksendama tormata. See ei jäänud kahjuks viimaseks. Kõik küttekehad selles pisikeses ruumis huugasid maksimumi peal. Võite seda kuumust vaid ette kujutada, mida kassid kannatama pidid. Tooli all rämpsu sees vingerdas kisades tilluke vastsündinud kassititt. Kolm paar päeva vanemat poega olid emaga kinni transpordikastis. Kuskil oli seal veel mingi poeg ja kõige lõpuks leidsime ühe pisikese laiba,“ kirjeldas Metsa.
Üsna kiirelt sai selgeks, et kasse pole majas mitte 30 ega 40, vaid üle saja. Seega tuli appi paluda MTÜ Cats Help ning vabatahtlikud said raevunud kasside püüdmisel kõvasti viga. Kassid said ligi kahe aasta eest küll hoiukodudesse laiali jaotatud, kuid loomapidamine samas peres ei pidurdunud. Aeg-ajalt saabus liidule teateid erinevatest Eestimaa otstest. Teadete sisu oli sama: nende jaoks juba tuttav naine peab taas kasse.
Mõni aeg tagasi saabus kaebus Lääne-Virumaalt, Tamsalust, kus naabrid kohutava haisu käes kannatasid. Kassipidajale endale oli seda korduvalt mainitud. „Pool aastat oli vaikus, nüüd jälle hakkas mingi sebimine pihta. Mingi teatud aja tagant tullakse korterise suurte kottidega ja mingi aja pärast minnakse minema. Korteris aastaid keegi ei ela, peale kasside,“ oli kaebuses kirjas.
Kohapeal olukorda kontrollimas käinud PTA ametnik leidis, et kassidel on söök ja jook olemas ning neil ei esine haigustunnuseid. Väidetavalt algatati siiski väärteomenetlus.
See ei takistanud kassiomanikke oma loomi Tartusse kolimast. Taaralinnast jõudis info haisva korteri ja omapäi elavate kasside kohta loomakaitse liiduni möödunud kuul. Sel korral siseneti korterisse koos politseipatrulliga. „Korteris tabas meid sarnane pilt, nagu Ilmandu majas. Räämas, kohutavalt haisvas, rämpsu, kola, kasside väljaheiteid ja toidujäänuseid täis korteris olid ka kassid. Rämpsu läbi tuhnides saime neli kassi,“ rääkis Kristi Metsa.
Koostöös PTAga toimetati kassid minema ja nende edasine elu jäi loomakaitse liidu vastutusele. Õige pea tulid päevavalgele ka nende terviseprobleemid neerukividest ja põiehaigustest kuni katkiste hammasteni. Lisaks tuleb loomad steriliseerida.
„Me võime unistada, et tegelikult peaks loomapaljundaja oma kasside raviarved tasuma, kuid seda ei juhtu päriselus kunagi,“ nentis Kristi Metsa. „PTAs on menetlus pooleli, loodetavasti jõutakse ka kohtusse sellega loomapidamisõigust ära võtma. Tal on veel kasse, kes tuleks kätte saada. Kuna ta põgeneb, siis ei tea, kus täpselt.“
Tänaseks on liidul nendele kassidele kulunud juba 1300 eurot, kuid arveid lisandub pidevalt. Seetõttu paluvad loomakaitsjad toetajate abi.
Selgitus „KASSIVABRIK“
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
EE824204278617897405 (Coop Pank)
Annetustelefonid
9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)
*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
