Coren jagas koerad kuute kategooriasse ja võttis arvesse, mitu korda kulus koeral käskluse omandamisele ning kui sageli koer hiljem käsklusele kuuletus. Järjestuse lõppu kuulunud koerad vajavad hinnanguliselt uue käskluse esmaseks mõistmiseks 3–40 kordamist, reageerides aeglaselt ja ebaühtlaselt. Protsentuaalselt reageeris esimesele korraldusele tavaliselt alla 25 protsendi, samas kui intelligentsuse edetabeli tippu kuulunud koertel nagu borderkollid või puudlid oli see protsent koguni 95.

Tabeli alumisse otsa kuuluvate koeratõugude käitumisjoontel on ka teisi omadusi, mis ei seostu otseselt intelligentsuse, vaid pigem maine ja harjumustega. Näiteks borzoisid võrreldakse tihti kassidega, kuna nad pööravad suurt tähelepanu oma karvkatte puhtusele. Sel põhjusel on välja kujunenud arvamus, et nad hoolivad oma välimusest rohkem kui ümberringi toimuvast.